Graafik: füüsalijogurtis võib 100 paki peale olla vaid üks füüsal

Greibi-füüsali joogijogurt Foto: Tere

Eestis on reeglid selle kohta, millist jooki tohib kutsuda jogurtiks või millist maiust šokolaadiks. See, kui palju peab maasikajogurtis olema maasikaid, on lahtine. Piisab ka sellest, kui 100 paki jogurti kohta on üks maasikas. 

Tuleb välja, et nii mõneski jogurtis on imevähe seda seda marja, puuvilja või pähklit, mille järgi ta on oma nime saanud. Murakajogurtis on murakaid veidi rohkem kui protsent. See pole aga kaugelki kõige väikesem number. Füüsalijogurtis võib füüsaleid olla ka pool protsenti. Pistaatsiajogurtis on aga pistaatsiaid vaid 0,1 protsenti. 

Tere AS kvaliteedijuht Signe Pae märkis, et joogijogurt, kuhu lisatakse siirupit, mitte marjatükkidega lisandit, peab olema vedela konsistentsiga ning ei tohi sisaldada tükke. «Ehk nagu nimigi ütleb – peab see olema mõnusasti joodav. Lähtume oma toodete märgistamisel kehtivast seadusandlusest ja leiame, et tegemist ei ole tarbija eksitamisega, sest kõik turul olevad joogijogurtid sisaldavad ühtmoodi väga väikese protsendi marju või puuvilju.»

Kes soovib suurema puuviljasisaldusega jogurteid, saab Pae sõnul valida paksema tekstuuriga jogurtite seast, mida on mugav süüa lusikaga. Sellised on näiteks Helluse sarja tooted, kus puuviljasisaldus on 8 protsenti.

Seda tõdes ka Valio piimatehase turundus- ja tootearendusdirektor Nele Jõemaa. Tema kinnitusel mõjutab marjade sisaldus jogurtis alati ka lõpptoote hinda. «Mida suurem on toote marjasisaldus, seda kallim toote hind. Soodsama hinnaga väiksema marjasisaldusega jogurtid on aga samuti väga hea maitsega ning et tarbijatele pakkuda võimalikult laia valikut, on turul erineva marjasisaldusega jogurteid.» Kallimates, Alma jogurtimaiustustes on marju 15–17 protsenti. 

Jogurti marjasisaldus ei ole reguleeritud

Põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna nõunik Tiiu Rand selgitas, et teatud toitude nimetused on reguleeritud. «Näiteks tohib nimetust jogurt kasutada üksnes lehma- või muu looma piimast teatud piimhappebakterite abiga valmistatud hapendatud piimatootel. Koorejäätiseks aga võib nimetada üksnes sellist jäätist, mille valmistamisel on kasutatud koort ja milles piimarasv ei ole asendatud taimse rasvaga.»

Mõne toidukauba osas on seadusega paika pandud ka, millise kvaliteedi ja koostisega see olema peab. Näiteks on reguleeritud šokolaadi koostisnõuded, mille järgi peab šokolaadiks nimetatav toit koosnema kakaoubade tuumadest saadud toodetest ja suhkrust. Lisaks on paika pandud kakaokuivaine väikseim kogus šokolaadis. 

Maasika- või pistaatsiajogurti puhul on asjad lahtised. Toidualase teabe esitamist reguleerib euroopa Liidu määrus 1169/2011 ning toidu nimetusena tuleb kasutada selle seaduslikku, üldtuntud või kirjeldavat nimetust. Selles peab selguma, millega on tegemist. Oluline on, et toodet turustataks toote olemusele vastava nimetusega. 

Kui palju peaks jogurtis olema murakaid, et seda võiks murakajogurtina müüa, ei ole paika pandud. Rand tõdes, et seadusega ei ole reguleeritud kasutatava maitselisandi kogust. Tarbijale tuleb vaid teada anda, kui palju ühte või teist vilja kasutatud on. Ehk siis ei maksa uskuda mitte silti, vaid tuleb ise lugeda, mis peenikeses kirjas pakil seisab.

Ka siis, kui 100 liitri jogurti kohta on kasutatud ühte pistaatsiapähklit,  võib jogurtit ikkagi nimetada pistaatsiajogurtiks. Sama lugu on kõikide teiste lisanditega. 

«Toodet saab nimetada füüsali joogijogurtiks, kui toote valmistamisel on kasutatud lisandit, mis sisaldab füüsalit. Meie jogurti lisand sisaldab füüsaleid,» võttis Pae asja kokku. Tere greibi-füüsali joogijogurt sisaldab füüsaleid 0,5 protsenti. Ehk siis 900 grammises pakis on füüsaleid 4,5 grammi. 

Samas mingi piir asjal ikkagi on. Kui tootes ei kasutata maasikaid, vaid üksnes maasika lõhna- ja maitseainet, siis ei tohi toodet nimetada maasikajogurtiks. Üksnes lõhna- ja maitseainega maitsestatud toode saab kanda nimetust näiteks maasikamaitseline.