Milrem Robotics ehitab mehitamata sõjamasinaid
15. veebruar 2022, 15:10
Futuroloogiast inspireeritud Kuldar Väärsi arendab ettevõtet Milrem Robotics, mis valmistub hõlvama tükikest Kuust.
Milrem Roboticsi tootmisbaas asub pealtnäha tavalises metallitöökojas Tallinnas Lasnamäel. Pisut määrdeõli järgi lõhnavas töökojas toimetasid tunkedes asjalikud töölised. Sõjamasinad seisid seal justkui alasti, sest nende kapotid on lahti kruvitud.
Töökojas tohtis masinate otsa isegi ronida. Nii sündis foto laitmatu ülikonnaga ärimehest, kes poseerib helekollase soomusmasina peal. Type-X soomusmasin on mõeldud kõrbesse, seepärast kollane. Töökojas seisval masinal pole relvi, aga sellest hoolimata näeb ta hirmuäratav välja isegi vaikselt töökoja nurgas konutades.
Type-Xi joonistasid Milrem Roboticsi insenerid, tarneahel on kogu maailmast, kere tootis näiteks üks Briti ettevõte. Väärsi sõnul on arendustöö ülikallis ja ettevõte võtab selle ette vaid siis, kui tuleb tellimus. Type-Xi tellimus tuli Saudi Araabiast. Mehitamata sõjamasinate peamine väärtus seisneb tarkvaras – soomus ja relvad on tähtsad, aga peamine on tehisaju, mille abil masin liigub. Maastikul sõidab Type-X kuni 80 km/h.
Roomikuvahe täis seadeldisi
Ühe asja teeb Väärsi kohe alguses selgeks, et Milrem Roboticsi sõjamasinad võivad küll iseseisvalt valida teekonna kahe punkti vahel, nad näevad inimesi ja oskavad vältida neile otsasõitu, kuid nad ei tulista kunagi iseseisvalt.
«Eetikareeglid on sellised, tulistamisotsuse langetab alati inimene,» toonitas ta.
Milrem Roboticsi peamine toode on tumeroheline roomikmasin Themis. Niisuguseid valmib Milremi töökojas kuni kümme tükki kuus. Masina osadest umbes kaks kolmandikku valmistatakse partnerite juures Eesti metalli- ja elektroonikaettevõtete töökodades, Milrem on keskendunud lõppkomplekteerimisele.
«Investeerime ajudesse, mitte rauda. Meil ei ole mõtet osta kalleid tootmisseadmeid seisma töökotta, selle asemel värbame nutikaid inimesi tootearendusega tegelema. Komponentide tootmisse aga kaasame professionaalsed partnerid,» lausus Väärsi.
Themis suudab kanda terve tonni ning platvormile kahe roomiku vahel võib panna erinevaid sõjaseadeldisi – väikese kahuri, raadiosidemasti või veel midagi või kasutada seda lihtsalt usina koormaveokina. Themis suudab sõita teise masina või kõndiva inimese järel või – nagu öeldud – sõita teekonna alguspunkti iseseisvalt tagasi. Nad liiguvad kuni 20 km/h.
Themist viib edasi elekter, mida toodab diiselgeneraator. Nii on kõige ökonoomsem, sest sõites laevad ka akud.
Themis suudab sõita teise masina või kõndiva inimese järel või sõita teekonna alguspunkti iseseisvalt tagasi.
Töökoja nurgas seisab ka üks vana kere, kolmandat tüüpi sõjamasin, millega Milremis praegu tegeletakse. See on Rootsi päritolu uuendatav jalaväe lahingumasin CV90. Väärsi sõnul teeb nende ettevõte masinasse kogu inseneri- ning Go Craft (teine eestimaine militaar- ja raskeveokite looja ning hooldaja – toim) metallitöö.
Platvormid tosinale armeele
Milrem Robotics on mõne aastaga kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks, mil harud Rootsis, Soomes ja Hollandis ning tütarettevõte Ameerika Ühendriikides. Ametis on 180 inimest, kellest 110 insenerid, neist pooled tarkvaraarendajad. Sõjapidamine on tänapäeval nagu IT-meeste lahinguväli, mistõttu võitlemiseks vajalikud programmid tuleb enne esimest lahingut valmis kirjutada.
Milrem tarnib oma robootikaplatvorme 12 riigi sõjaväele, suuremad neist on Ühendriigid, Holland, Indoneesia, Tai, Norra, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Äsja sõlmis ettevõte Itaaliaga lepingu, millega Milrem saab ühe Euroopa suurriigi armee robootikapartneriks. Eesti kaitseväel on kolm Themist.
Väärsi ütles, et Themise arendus sai alguse mõnekümnest tuhandest eurost, mille kaitseministeerium eraldas arendustoetuseks. Sellest on nüüd kasvanud miljoneid eurosid käivet tegev firma.
Riiklikule seemnerahale lisaks oli ettevõtte sünni juures vajalik usk toimingu õnnestumisse. Kust Väärsi selle usu võttis, ta otsesõnu ei vasta. Aga tema sees see oli, muidu poleks robootikafirmat sündinud, mis pürib mehitamata sõjamasinate tootmise üleilmseks turuliidriks.
Esimesed isesõitvad platvormid said valmis 2014. aastal. Esimene müük oli 2016. aastal, siis läks müüki Themise kolmas põlvkond. Praegu paneb ettevõte oma töökojas kokku viienda põlvkonna Themiseid.
Žüriiliikme kommentaar
Meelis Atonen, AS Tavidi nõukogu liige
Kuldar Väärsiga puutusin esimest korda kokku sajandi alguses, kui ta oli teede-ja sideministeeriumis ametnik. Vaidlesime, aga mees jäi meelde kui riigi asjalik esindaja. Paljud sellest ajast on endiselt riigisüsteemis, aga Kuldar Väärsi valis sootuks teise, riskantsema tee. Esialgu riigile kuuluvas ettevõttes, seejärel eraettevõtet juhtides ning lõpuks ise ettevõtjaks hakates. Milrem on veel arengujärgus ettevõte, aga sinna viimati sakslaste tehtud investeering näitab asja sisu. Sõjatööstuses end kinnistada pole olnud lihtne ülesanne, aga uute tehnoloogiatega on see võimalik.
Kõige värskem haru, mida Milrem Roboticsis arendatakse, on kosmosetööstus. See pole ka ime, sest ettevõtte teadusdirektor on füüsik Mart Noorma, kelle juhtimisel Eesti sai oma satelliidi, tõsi, tudengisatelliidi, aga ikkagi tehiskaaslase.
Väärsi sõnul kirjutab firma jupi Euroopa Kosmoseagentuuri programmile, mis – kui väga tugevalt lihtsustada – loob Kuu GPSi.
Milrem Roboticsi partner ja vähemusosanik ning strateegiline partner (24,9 protsenti) on Saksa kaitsetööstusettevõte Krauss-Maffei Wegmann, mille käive on üle miljardi euro aastas ja tuntuim toode Leopard 2 tank. «Nad on kõige tugevam mehitatud maismaasõidukite tootja Euroopas,» märkis Väärsi.
Otsekohe taotlus eristuda
Milremi asutasid transpordiettevõtja Hugo Osula ja Väärsi 2013. aastal. Nad hakkasid remontima Eesti kaitseväe soomukeid. Kohe asuti analüüsima, kuidas on võimalik ettevõtte tegevust kasvatada ja tegevusmahtusid suurendada.
«Kaitseväe sõidukite remondiäri kasvab parimal juhul 10–15-miljonilise käibega ettevõtteks. Välisriikidesse seda laiendada on keeruline,» märkis Väärsi.
Otsides artikleid, mida müüa, jõuti 2014. aastal maismaa robootikani. «Suhtlesime kaitseväega ja küsisime, et kui teil oleks selline platvorm, mis te sellega teeksite. Hakkasime kirjutama Themise kontseptsiooni ja esitasime kaitseministeeriumi arendustoetuste programmile taotluse,» meenutas suurosanik. «Ma isegi mäletan seda telefonikõnet 2014. aasta suvel, kui küsiti, et me kogu mahus teile toetust anda ei saa, aga kas te saate hakata tegutsema, kui saate pool summast?»
Väärsi meenutas, et oli nõus alustama tegevust 37 000 euroga. Praegu maksab ettevõte tööjõumaksudena riigile enam kui 250 000 eurot igal kuul. Mullu oli ettevõte käive 10 miljonit eurot. Kasv on olnud kiire. Väärsi sõnul on ettevõtte tegevus enam-vähem nullis.
Väärsi ütles, et Osula ei uskunud robotitesse. «Mina uskusin, et robootikaäri kasvab ja otsustasin võtta riski. Algul olin ainuke aktsionär,» meenutas ta.
Partnerid vahetasid oma osalused 2017. aastal. Nii jäigi «riskivaba» kaitseväe remondiäri Osulale ja riskantne robootika Väärsile.
«Usk meeskonda, firmas oli umbes 30 särasilmset inseneri. Teiseks positiivne naiivsus, et kõik on võimalik, sest mul oli tunnetus, et turg hakkab kasvama ja seda tüüpi robootikaga tegelemine ei ole rumal mõte,» loetles Väärsi põhjuseid, mis andsid talle julguse äriga üksi edasi minna. «Ma olen naiivne ja jäärapäine. Kui on eesmärk leitud, siis ma alla ei anna. Kui läheb raskeks, siis ma pooleli ei jäta.»
Visioon kaugel tulevikus
Väärsi on Tallinna Ülikooli haldusjuhi haridusega, aga tema firmas töötavad insenerid ja täppisteadlased. Kuidas end selle seltskonna ees kehtestada?
«Mina ei pea olema kõige targem inimene ruumis, värvata tuleb inimesi, kes on minust oma alal targemad,» ütles ettevõtja. «Minu roll ei ole öelda tarkvaraarendajale, kuidas kirjutada koodi, minu roll on luua visioon, miks me seda teeme, milliseid roboteid arendame ja kuhu tahame välja jõuda.»
Väärsi visioon ulatub aastakümneid ettepoole. Leping Euroopa Kosmoseagentuuriga navigatsioonilahenduse kirjutamiseks Kuule ei ole praegu äri, aga see paneb ettevõtte inseneridel silma särama ning 20 aasta pärast saab äriks.
«Kosmosesektor on veel aeglasem kui militaarvaldkond. Praegu on õige aeg tegutsemaks selle nimel, et oleksime selles äris pildil ja võrgustikus,» märkis Väärsi.
| 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | |
| Müügitulu (mln €) | 2,454 | 0,772 | 4,154 | 8,519 |
| Kasum enne maksustamist (mln €) | -0,336 | -1,748 | -1,036 | 1,036 |
| Kuldar Väärsi osaluse suurus protsentides | 40 | 40 | 100 | 79,19 |
| Töötajate arv | 38 | 75 | 119 | 117 |
Allikas: ettevõte