EY aasta ettevõtja nominent Hannes Lilp: üksik tellimus ei tee kellestki veel püsiklienti

Erik Aru
, majandustoimetaja
Copy
Saarlase Hannes Lilbi juhitav SRC Group pälvis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursil Ettevõtluse Auhind 2021 läinud oktoobris juba aasta eksportööri tiitli.
Saarlase Hannes Lilbi juhitav SRC Group pälvis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursil Ettevõtluse Auhind 2021 läinud oktoobris juba aasta eksportööri tiitli. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kui SRC Groupi asutaja Hannes Lilp (44) Eesti Mereakadeemias õppides BLRTs praktikal oli, märkas ta, et nii mõndagi asja ei tehtud nõnda, nagu tema meelest pidanuks. BLRTs töötaski ta ainult viis kuud, kuna sai aru, et muutused ei saa ettevõttes teoks sugugi nii kiiresti, kui talle oleks meeldinud.

«Eks see oli minu kogenematus ja nooruse uljus,» muigab Lilp praegu. «Mõistmine tuli hiljem, et suures firmas ei saa muutusi nii kiiresti ellu viia, isegi kui juhtkond sind toetab.»

Samas, selle nooruse uljuseta poleks Lilp ehk jõudnud oma firma loomiseni, mille töökorraldus vastab tema ärimudelile, ning mis 20 aasta eest oli maailmas üpris ennekuulmatu. Või vähemalt poleks ta seda jõudnud nii kiiresti – ettevõtjapisik ilmnes tal ikkagi juba varakult, keskkooli kõrvalt käis ta koos sõbraga ettevõtluskursustel.

Saarlane Lilp läks mereakadeemiasse õppima meremehest onu eeskujul. Erinevates ettevõtetes ja laevadel praktiseerides mõistis ta siiski, et meresõit pole päris tema jaoks, ning ta asus uurima muid võimalusi, kuidas oma oskusi rakendada, eeskätt laevadele teenuste pakkumise vallas. BLRTs sündiski mõte omaenda laevaremondiga tegeleva firma loomisest.

SRC laevaremondiga enam suuremat ei tegele, nende fookuses on laevade ümberehitustööde peatöövõtt.

Mereakadeemia viimasel kursusel õppides läks Lilp tollal reklaamiäris tegutsenud, hiljem aga mitmegi idufirma loomise juures olnud tuttava Rain Eisleri jutule ja rääkis oma ideest nii veenvalt, et viimane, teadmata laevaremondist üldse midagi, oli sealsamas nõus temaga selle ala ettevõtte asutama. «Ma hakkan nüüd laevu remontima!» teatas Eisler tuttavale, kes talle Lilpiga kohtumise ajal helistas.

Lilp kaasas veel inimesi, kellel oli valdkonnas suurem kogemus, ja nii saigi SRC 2001. aastal alguse. Ettevõtte omanikering on aastate jooksul muutunud, kuid Lilp on alati selle juures olnud. Kui algusaastatel kulus rohkem auru igapäevasele projektijuhtimisele, siis praegu on tema kanda pigem üldine juhtimine ja strateegilise visiooni paikapanemine.

Valmis paindlikult reageerima

Tänapäeval SRC laevaremondiga enam suuremat ei tegele, ainult väikesel määral kodumaal. Eesti turg moodustab ettevõtte käibest nüüdseks vaid pisikese osa. SRC fookuses on laevade ümberehitustööde peatöövõtt. Ettevõte on laia profiiliga ja valmis teostama ka ümberehitustööde eri etappe. See võib tähendada igasuguseid asju – projekteerimist või näiteks interjööritöid reisi- ja kruiisilaevadel või seadmete paigaldamist, elektri- ja torustikutöid. Samasuguseid töid võib ettevõte teha ka näiteks naftaplatvormidel.

Seoses rohepöördega on praegu oluline roll laevadele hübriidseadmete, aga ka näiteks kaldavooluseadmete paigaldamisel, mis lubavad kai ääres seisvale alusele elektrienergia tuua maalt, et ei peaks selleks masinaid töös hoidma ja õhku saastama. SRC tõi mullu välja ka oma toote, ujuvplatvormide ankruketi juhtseadme, mida saab eemalt juhtida. Tänu sellele pole vaja ujuvplatvorme enam rahulikesse vetesse viia, mis muudab nende käsitsemise lihtsamaks ja hoiab kokku palju kütust, säästes nii mõistagi ka loodust.

Merenduse vallas on kliendi usalduse võitmine pikk ja käänuline protsess, mida saab mõõta aastates.

SRC elluviidavad projektid vältavad harilikult paarist nädalast kuni paari kuuni, mõnikord tuleb ette ka pikemaid tööotsi. Ettevõte on valmis väga paindlikult reageerima, mõne väiksema töö puhul vahel isegi mõne tunni või päevaga. Kui tegemist on SRC mõistes väga suure projektiga, siis võib selle alustamiseks minna kuid.

Näiteks kulus ühe mahukama projekti puhul ainuüksi ettevalmistustöödeks kolm nädalat. Tellimus hõlmas ka projekteerimistöid, mis jätkusid veel siis, kui aluse ümberehitamine oli juba alanud. Kokku oli selle projektiga seotud üle 850 inimese – tervelt 14 korda rohkem kui ettevõttel endal praegu töötajaid.

Žüriiliikme kommentaar

Reet Roos, Inspired Universal McCann OÜ

Hannes Lilp on väga inspireeriv finalist. Ta on kasutanud kiirust ja paindlikkust, et olla kohal meeskonnaga seal sadamas, kus laevade ümberehitus on sõidugraafiku tõttu efektiivsem ning onestopshop-mudeliga võistelnud end konkurentsis globaalse turu täieõiguslikuks liikmeks just tänu uut moodi tegutsevat organisatsiooni ehitades. Avaldab muljet, et Eesti ettevõte pole kohal ainult Miamis ja Rotterdamis, vaid tegelikult igal pool üle maailma, täpselt seal, kus on kliendi probleem. Loodan, et praegu rulluv kriis on raputanud vana laeva ümberehituse mudelit nii palju, et Hannes Lilbi ettevõtte uus kliendikeskne ja kuluefektiivne (mis on ka keskkonnasõbralikum) lähenemine toob talle väärilise turuosa ja motiveeritud koostööpartnereid.

SRC teeb tööd kliendile sobivas kohas, olgu see siis kuskil sadamas või ka avamerel. Niisugune ongi nende ärimudel, olla n-ö geograafiliselt sõltumatu täisteenuse pakkuja, mille taolist firma loomise ajal mujal maailmas teadaolevalt olemas polnudki. Töölised lähevad sinna, kuhu kliendil vaja. Nii näiteks toimus Euroopast Austraaliasse viidud laeval osa töid teel maakera kuklapoolele, et aega kokku hoida.

Otseselt SRC Groupi palgal on umbes 60 inimest, neist ligikaudu 35 Eestis. Ülejäänud töötavad firma teeninduskeskustes Hollandis, Itaalias, Norras ja Poolas ning mõni ka mullu loodud müügiesinduses Ameerika Ühendriikides.

Lilpi sõnul hoiab SRC enda all eeskätt teadmispõhiseid töökohti, oskustöölised eelistab ettevõte sisse osta. Viimane on muidugi omaette kunst. «Oskustööliste leidmine on igas sektoris kriitiline,» märgib ta.

Loodusjõudude tunnetamine

Tööliste hankimiseks kasutab SRC valdavalt Euroopa, aga ka muu maailma tööjõurendifirmasid. Samas on pikka aega tegutsenud ettevõttel juba moodustunud võrgustik oskustöölistest, keda saab vajadusel projektidesse kaasata. Töötajad tihtipeale ei pärinegi sellest riigist, kus projekti ellu viiakse.

Võrgustiku loomine on oluline ka klientide poolel. Merenduse vallas on kliendi usalduse võitmine pikk ja käänuline protsess, mida saab mõõta aastates. SRC tegevusalal on kundedeks globaalsed ettevõtted ja konkurents neile teenuste pakkumiseks on arvatagi pingeline. Lisaks eelistavad paljud suurettevõtted osta teenuseid teistelt omasugustelt hiigelfirmadelt. Suurkontsernide puhul on tavaline seegi, et kuigi selle ühe haru jaoks võib mõni väiksem ettevõte olla tuntud ja hinnatud partner, siis samas pilvelõhkujas korrus all- või ülalpool paiknev teine divisjon pole temast kuulnudki.

Kui ei teki uut pandeemiast tingitud kriisi, siis peaks sel aastal saama näha turu jõulist taastumist.

Kui SRC sai 2014. aastal Ühendriikide naftahiiglase Chevroni suurprojekti, siis arvas Lilp juba, et nüüd on tema firma uksest sees. Projekt kulges edukalt ja SRC sai palju kiita. Chevroni inimesed lubasid, et kui tuleb veel suuri ümberehitusi, siis langeb valik kindlasti SRC kasuks. Seejärel aga kukkus nafta hind poole aastaga ligi 60 protsenti ja Chevron koondas töötajaid korruste kaupa, kokku tuhandeid inimesi. SRCga koostööd teinutest ei jäänud kontserni alles sisuliselt kedagi. Selle kliendiga tuligi jälle nullist peale hakata.

Nii leiabki Lilp, et tõeliseks kliendiks kvalifitseerub kunde alles siis, kui pärast esimese projekti lõppu tuleb uus tellimus. Üksik tellimus ei tee kellestki veel püsiklienti. Kaks aastakümmet tegutsenud ettevõttel aga on praeguseks juba terve rida püsikliente, nagu Tallink, Fred. Olsen Windcarrier, ABB, Norwegian Cruise Line ja teised.

Noorpõlves võrkpalli mänginud mehe hobid on endiselt sportlikud, kuid palju reisimist nõudev töö meeskonnaaladega tegeleda ei luba. Küll saab aga jooksujalatsid iga kord reisile kaasa pakkida. Jooksmisele lisanduvad arvatagi merega seotud hobid, nagu surfamine. «Olla meres ja tunnetada loodusjõudusid – see on vast see, mis silma kõige rohkem särama lööb,» räägib ta.

Vägeva käibekasvu ootel

Viimasel paaril aastal on loodus andnud end tunda ka ettevõtte äris. Nagu kõik laevandusega seonduv, pole ka SRC pääsenud mööda koroonapandeemia mõjust. Ülemöödunud aasta üle ei saanud siiski kurta. Kuna ettevõte tegutseb suurel turul ning on sellel veel suhteliselt väike, turuosa kasvatav tegija, siis pandeemiast tingitud majanduslangus ja merenduses valitsenud ebakindlus 2020. aasta majandustulemustele olulist mõju ei avaldanud. Enne pandeemia puhkemist saadud tellimused olid piisavad ja SRC käive kasvas võrreldes eelnenud aastaga suisa 70 protsenti.

Äri pöörded on kiired ja nähtavus lühike, nendib Lilp.

Kus aga pandeemia mõju selgelt silma hakkas, oli müügitöö. Uusi tellimusi praktiliselt ei tulnud, sest ebakindlus oli väga suur ja seda merenduse kõigis sektorites. Ettevõtted tegelesid ellujäämisega, mitte laevade parendamisega.

Mullu hiliskevadel hakkas sektor siiski näitama elavnemise märke ning seetõttu usub Lilp, et tänavu pole pandeemia mõju enam nii tugev kui viimasel kahel aastal. Nüüd on uuesti käivitunud projektid, mis pandeemia esimestel kuudel külmutati. Kui ei teki uut pandeemiast tingitud kriisi, siis peaks sel aastal saama näha turu jõulist taastumist. Sellisel juhul ootab Lilp käesolevalt aastalt 2020. aastaga sarnast müügikäivet.

Aasta alguses on suur osa maailmast veel puhkuselainel. «Äri pöörded on kiired ja nähtavus lühike,» nendib Lilp. «Täiskindlusega on vara öelda, mis sellel aastal saab.»

Lähema viie aasta eesmärk on tal igatahes selge – ettevõtte käive peaks sellel ajal kasvama praegusest 2,5 korda suuremaks ja ületama 50 miljoni euro piiri.

SRC Group AS tulemused
 2017201820192020
Müügitulu (mln eurot)4,9506,66312,80721,531
Kasum enne maksustamist (mln eurot)-0,230-0,081-2,6444,743
Osaluse suurus protsentides60606060
Töötajate arv27273049

Allikas:ettevõte

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles