/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2022/02/09/14355365t1hf235.jpg)
Tartu ettevõte Cronimet Nordic teeb maailma paremaks, andes metallidele uue elu saastava maakide maapõuest võtmise ja metallideks sulatamise asemel. Haiglakitli varna riputanud Eva Pedjak (46) veab vanametalli ringmajandusettevõtet.
Vanametalli ringlus hoiab maailma puhtamana
Cronimet Nordic on Eesti juhtiv vanametalli ringmajandusettevõte, mis tegeleb musta, roostevaba ja värvilise vanametalli ostmisega mitmest Euroopa riigist, selle töötlemisega ning eksportimisega peamiselt Türki, Aasiasse ja Euroopa Liidu liikmesmaadesse.
Vanametalli ringmajandus on rohe-eesmärgina globaalselt ülioluline, kuna tööstuse nõudlus metallide järele üha suureneb, samas on maakide kaevandamine ja sellest metallide tootmine jätkuvalt väga ressursimahukas ja loodust saastav protsess.
«Igal aastal satub maagist terase tootmisel keskkonda üle 100 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2). Terase tootmisel looduslikust toormest on CO2 heide tooteühiku kohta enam kui kaks korda suurem kui kokku kogutud vanametalli ümbersulatamisel,» rääkis kaevandatud maagist vanametalli uuestikasutamise olulisusest Cronimet Nordicu juhatuse liige Eva Pedjak.
Lootus kerkida paarikümne suurima sekka
Terasetootmise eri etappidel, sealhulgas metallimaakide ja söe kaevandamisel, kulub hulgaliselt energiat ja vett. «Seega ongi oluline anda uus elu nii suurele hulgale metallijäätmetele kui vähegi võimalik. Paremini aitab ehk tänases energiahindade buumis teema olulisust mõista järgnev näide: ühe tonni terase taaskasutamine tähendab energia kokkuhoidu 75 protsenti, millega saaks kütta 5400 eramaja,» lisas ta.
Vanametalli ringmajandus pole hämara taustaga äri, milleks seda 1990. aastatel peeti. Tänapäeval on valdkond rangelt reguleeritud ja kontrollitud. Samuti tegeldakse kogumisplatside korrastamisega, et näidata, et vanametalli võib käidelda ka puhtas ja ontlikus keskkonnas.
Cronimet Nordicu eelkäija oli Eesti Metall, mis kasvas välja väiksemast pereärist. Kui umbes 21 aasta eest alustati, tähendas see, et Eva Pedjak koos abikaasa Andrese ja vend Mikuga tegid Jõgeval asunud tegevuskohas põhimõtteliselt ise ära kogu töö. Nüüdseks on ettevõttel Eestis üle 40 töötaja ning koostööpartnerid paljudes riikides.
«Usun, et mu käed oleksid jäänud lühikeseks, et neuropsühholoogia valdkonda, milles oleksin kõige tõenäolisemalt oma õpingutejärgset karjääri jätkanud, Eestis viia tasemele, mida olin näinud näiteks Šveitsis.»
Eestist juhitakse ka kontserni ettevõtteid Lätis ja Soomes. Ettevõtte käive on viimase viie aastaga kuuekordistunud ning 2020. aasta käive ulatus 173 miljoni euroni.
Kuigi eelmise aasta majandustulemused polnud selle loo trükki mineku hetkeks veel avaldatud, lubab prognoos arvata, et Cronimet Nordic OÜ tõuseb tõenäoliselt Eesti 20 suurema ettevõtte hulka.
Elu viis õpitust hoopis teise valdkonda
Ülikoolis õppis Pedjak kliinilist psühholoogiat ning pikki aastaid töötas ta sel erialal Põlva haiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumis. Siiski tundis naine, et meditsiinivaldkonnas ei ole tal võimalik ära teha nii palju, kui tegelikult tahaks.
Kui elu seadis ta 17 aasta eest valiku ette, kas pereettevõte, millega senini peamiselt tegeles abikaasa, müüakse maha või ta võtab selle üle, otsustas ta pühenduda kogu täiega metalli ringmajandusettevõttele ja loobus tööst meditsiinis.
Pedjak pole meditsiinis tegutsemisest loobumist kahetsenud. «Usun, et mu käed oleksid jäänud lühikeseks, et neuropsühholoogia valdkonda, milles oleksin kõige tõenäolisemalt oma õpingutejärgset karjääri jätkanud, Eestis viia tasemele, mida olin näinud näiteks Šveitsis,» lausus ta. «Kui midagi ei saa teha lõpuni parimal viisil, siis kaob viimaks motivatsioon. Oma ettevõttes saab ise kõik rõõmud ja valud maksimaalselt läbi elada.»
Suure kontserni osaks saamine oli ajastu märk
Kuigi nüüd on ettevõte osa suuremast rahvusvahelisest grupist, on Pedjak siiski säilitanud ettevõttes olulise osaluse ja juhtimine on jätkuvalt tema kanda.
Ühinemist oma valdkonna ühe suurema kontserniga peab ta elu üheks paremaks otsuseks. Saksa kontsern on toetav, kuna näeb Eesti üksuse suurt efektiivsust ja potentsiaali. Tänu ühinemisele sai võimalikuks ka Cronimet Nordicu laienemine välisriikidesse. See suhe tuleb kasuks mõlemale: kui emaettevõte käitleb peamiselt roostevaba metalli, siis Eesti üksus tegeleb ka värvilise ja musta metalliga.
Tänaseks on Pedjakul musta metalli tehingute osas nii head kogemused ja teadmised, et temaga võetakse sel alal nõu saamiseks ühendust maailma eri paikadest (näiteks Cronimeti Brasiilia ja Lõuna-Aafrika ettevõtetest).
«Kontserni kuulumine ja selle suurus ei ole eesmärk omaette, samas on see meile andnud parema ligipääsu oskusteabele ja ressurssidele. Vanametalli valdkond on lihtsalt selline, kus käibevahendite ja investeeringute summad kipuvad olema väga suured. Esimestel tegutsemisaastatel kasutasime oma vahendeid ja kohalike pankade laene,» meenutas ta.
«Et laieneda, uusi turge avada ning kaasaegsetesse töövahenditesse investeerida, selleks meil Eesti pereettevõttena üksi ressursse ei olnud ja kasvuks läinuks palju kauem aega. Ühinemine andis võimaluse luua tütarettevõte kõigepealt Lätis ja aasta-aastalt laieneda naaberriikidesse.»
Aasta ettevõtja konkursi žürii liikme kommentaar
Kaidi Ruusalepp, Funderbeami asutaja ja tegevjuht
Eva Pedjak on üks ettevõtjaid, kellest peaks kirjutama peatüki ettevõtlusõpikusse. Tegutseda vanametalli ringmajanduses, vedada sektori innovatsiooni ja puhast mainet, saada ärijuhtimise kõrval füüsika bakalaureusekraad, seepeale asuda aktiivselt toetama kaasaegset loodusteaduste õpetamise projekti «Praktikal», olla armastatud juht ja tööandja ning vändata jalgrattal läbi sadu kilomeetreid kuus. Eva käekiri ärijuhtimises on elegantsus, tugevus ja vastutustunne. Meil on žüriiga au tuua Eva peidust välja – tema eeskuju on järgimist ja tunnustamist väärt.
Õigeid koostööpartnereid ei leia kiiresti
Ettevõtte arengu seisukohalt on oluline metalli kogus, millele uus elu antakse. Kuigi ka Eestis kogutakse suuri koguseid vanametalli, siis ettevõtte kiiremaks kasvatamiseks on tegevust laiendatud väljapoole Eestit ning jätkuvalt otsitakse uusi usaldusväärseid välispartnereid.
Koos hoolikalt valitud välispartneritega kogutakse aina suuremaid koguseid vanametalli. Pedjaku sõnul on peamine leida üles riigid ja koostööpartnerid, kellega on võimalik teha head koostööd ilma, et ise peaks pidevalt kõrval seisma ja kätt hoidma.
Tänu tema järjepidevusele tegutseb nüüd ka Türgis Cronimeti ettevõte. Türgi on hetkel maailma kõige suurem vanametalli importija. Kui varem käisid tehingud Türgiga läbi vahendava ettevõtte, siis just Pedjak oli see, kes hakkas otsima võimalust vahetuks äritegevuseks Anatoolias. Paariaastase otsingu tulemusena leidis ta partneri, kellega on jätkuvalt hea koostöö.
Türgi koostööpartneritega sujuvama koostöö saavutamiseks ja sealse ärimaastiku tundma õppimiseks kolis Pedjak vahepeal pooleks aastaks perega sinna elama. Praegu on ta ka Türgi aukonsul Eestis.
Türgi liir on kõrge inflatsiooniga mõjutanud türklaste elu, kuid mitte vanametalli nõudlust. Liiri kursi kukkumine ja inflatsioon eksporti Türgi suunas 2021. aastal oluliselt ei mõjutanud. Nõudlus vanametalli järele oli suur ja metallihinnad püsisid kõrgel.
«Liiri nõrgenemine mõjutab palju kohalike türklaste elu, sealhulgas ka Cronimet Türgis. Proovime oma töötajaid seal toetada nii palju, kui võimalik,» lausus ta. Järgmine suur eesmärk on partnerlussuhete arendamine Venezuelas.
Kuue võõrkeele rääkimine tuleb kõikjal kasuks
Palju rahvusvahelist suhtlust sisaldava töö tarbeks on Pedjak suhtlustasandil omandanud kuus võõrkeelt. Praegu tegeleb ta hispaania keele õppimisega, püüdes leida selleks igast päevast tunni.
«Kõigi keelte õppimiseks on olnud ikka ajend. Viimasel paaril aastal olen töö pärast Lõuna-Ameerikas ringi vaadanud ning see on tekitanud huvi ja vajaduse hispaania keele järele,» ütles ta. «Ma pean õppimist, head haridust ja enda pidevat täiendamist väga oluliseks. Muidugi oleks ideaalne, kui noored õpiksid õigel ajal koolis, aga õppimiseks ei ole kunagi hilja.»
Lisaks põhitegevusele varutakse vanapaberit
Aastas tekib Eestis umbes 70 000 tonni vanapaberit, kartongi ja pappi. Sellest kogusest kogutakse kõigest 25 000 tonni. Cronimet Nordicu sõsarettevõte Eesti Vanapaber annab Eestis kogutavatesse vanapaberimahtudesse olulise osa.
«Minu jaoks on oluline, et ettevõte on jätkusuutlik ja tegutseb õigeid väärtusi – vanapaberi ringmajandus ja taaskasutus – silmas pidades,» lausus Pedjak. «Vanapaberi taaskasutus Eestis ei ole kahjuks nii heal tasemel kui Põhjamaades. Kasvuruumi on siin nii elanikkonna teadlikkuse suurendamisel kui ka vanapaberi ringmajanduse arendamisel.»
Ettevõtlikku meelelaadi jagub ka mujale
Ettevõtte juhtimise kõrval on naine leidnud aega füüsikaõpinguteks ülikoolis bakalaureuse tasemel ja sellest inspireerituna toetab aktiivselt projekti nimega «Praktikal», mis on uutmoodi süsteem loodusteaduste õpetamiseks kooliõpilastele praktiliste tegevuste kaudu.
Pedjak on projekti ingelinvestor ja on jõutud selleni, et programmi rakendatakse pilootprojektina Tartu koolides. Ta peab oluliseks, et õppimine peab olema lastele huvitav ning loodab, et algatusest saab alguse oluline muutus laste huvis ja soovis õppida loodusteadusi.
| 2019 | 2020 | |
| Käive (mln €) | 149,4 | 173,2 |
| Maksueelne kasum (mln €) | 4,6 | 5,1 |
| Osaluse suurus protsentides | 25 | 25 |
| Töötajate arv | 36 | 42 |
| allikas: ettevõte |