Asso Lankots: keegi ei oska ennustada, kui palju Kirde sai jaanipäeval maksab
9. veebruar 2022, 11:07
Asso Lankots, kes juhib Leiburi tegemisi ja kogu Lantmännen Gruppi tööd Balti riikides, rääkis leiva hinnast, pakenditest ja tarbijate leiva-saia eelistustest. Kuidas toidukauba hinnad muutuma hakkavad, ei oska keegi veel ette näha.
Pandeemia ajal on inimeste tarbimisharjumused muutunud. Rohkem ostetakse röstsaia, sest sellest on hea võileibu teha siis, kui muu söögi tegemiseks mahti ei ole. See, et rukkileiva asemel himustatakse midagi pehmemat, kestab aga juba mõnda aega. 10 aastaga on rukkileiva söömine kümnendiku jagu vähenenud sõltumata koroonaviirusest ja pandeemiast.
Lankotsi lemmik on Rukkipala. «Sellele ei ole mingit konkurentsi,» märkis ta. Tema lapsed armastavad neidsamu röstsaiu. Kas üks ja teine toode on paari kuu pärast kallim, ei oska aga keegi ennustada.
«Ei tahaks hirmutada, aga energia hinnatõus hakkas hindu mõjutama alles mõni kuu tagasi, see kõik on väga värske. See alles hakkab hindadesse jõudma,» sõnas Lankots. Ka tema loodab, et energia läheb odavamaks, aga seda kõike prognoosida ei julge ega saagi.
«Meil on ka oma meelest hea ja professionaalne energia ostmise kogemus ja rahvusvaheline tiim, mis on meid hullemast säästnud. Meie elektri üldkulud ei olnud suuremad kui eelmisel aastal, aga gaasi hind on täiesti käest ära. Väga keeruline on midagi praegu prognoosida. Ebakindlus on kõige ebameeldivam,» rääkis ta. Palgatõusuga on ettevõte arvestanud ja eelarve on selle arvestusega tehtud. «Energia on täiesti käest ära võrreldes meie kuluprognoosidega.»
Tema sõnul on tunda pikka ja vinduvat negatiivset spiraali, kuna energia on oluline sisend ja selle kallinemine tähendab paratamatult kallimat lõpphinda. «Loodan, et see tasandub välja ja energia läheb odavamaks.»
Hinnatõus ei ole veel tarbijani jõudnud
Ettevõtjad on näinud elektri- ja gaasiarveid ning alustavad hinnatõusudega kevade poole. «See on märtsi-aprilli teema. Seda, kui palju jaanipäeval kirde sai maksab, ei saa ma ette näha,» möönis Lankots.
Keeruline on prognoosida isegi seda, kui palju sai selleks ajaks tehases maksta võiks. Kauplused tahavad klientide meelitamiseks hindu langetada või neid siis vähemalt stabiilsena hoida ning lõpuks tuleb hinnad poodidega kokku leppida.
Ühepoolselt ei saa ka leivatootja hinda tõsta, selleks saab teha ainult ettepaneku ning pidada seejärel läbirääkimisi kauplusekettidega. «Sellist asja ei ole, et me kehtestame ühepoolselt hinna, kaugel sellest. Samas ei saa ka lüli osad pikaajaliselt kahjumlikult töötada. See muudab varem või hiljem mingeid mustreid.»
Teravili kallines juba sügisel
Teraviljahinnad kehtivad saagist saagini. Sügisel kallinesid jahud Leiburi jaoks mitukümmend protsenti ning seda muutust oli võimalik ka ette näha. Ebameeldiv sündmus oli see ometigi ning tõi kaasa ka hinnatõusu sügisel. Kui jant energiahindadega jätkub, siis võib olla, et miskit põnevat jääb tegemata, nendib Lankots. Üks innovatsioon, mille kallal toidutootjad pusivad, on pakend.
Kulu mõttes on kilepakend probleem. Seda annaks küll taaskasutada, aga kogu sellega seotud logistika oleks keeruline. «Kuidas teha leivapakendile ringlevat taarat? Lihtsaid lahendusi siin pakkuda ei ole, mis ka tarbija jaoks jääks vastuvõetavaks. Eks mingi innovatsioon peab selle lahendama,» arvas Lankots.
Aastas läheb Leiburist umbes 60–70 miljonit kilepakendit teele Eesti, Rootsi, Läti ja Leedu turule. «On selge, et planeedi üldine tervis on meie kõigi huvides. Kuidas muuta see pakend ringlevaks? Lahtise leiva müük ei ole samas ka teema,» selgitas ta ja rääkis, et üks sai jõuab Tallinnast Stockholmi umbes päevaga, ning ka seal peab see mõnus ja värske olema.
Lisaks Eestile lähevad leivad-saiad kallimaks ka teistel turgudel. Lätis pandi just üks tehas kinni ning sealt kolis tootmine Tallinasse Mustamäe külje alla Leiburi tehasesse. Kolme Balti riigi turg on isegi kokku liites liiga väike ühe korraliku tööstuse jaoks.
Alates 2015. aastast kuulub Leibur Lantmännen Gruppi. Lantmännen on 20 000 Rootsi põllumajandustootjale kuuluv ühistu. Ettevõte tegutseb 10 000 töötajaga 20 riigis ning aastane müügitulu oli 50 miljardit Rootsi krooni või ümardatult 5 miljardit eurot.