Nokk kinni, saba lahti: puurivabade kanade elu ähvardavad hoopis uued ohud

Puurikanad Foto: Otwarte Klatki

Tarbijate mure puurikanade heaolu pärast võib vabastada kanad küll puurist, kuid see ei taga nende heaolu, sest tekivad hoopis uued ohud, mis ähvardavad lindude elu ja tervist.

Euroopa Komisjon valmistab 2023. aastaks ette seadusandliku ettepaneku, millega soovitakse keelustada alates 2027. aastast ELis põllumajanduslindude täiustatud puuris pidamine.

«Selle tulemuseks on üleminek täielikult puurivabale pidamisviisile, millel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud linnu tervisele ja heaolule,» tõdes Eesti põllumajandus-kaubanduskoja arendusnõunik ja veterinaariadoktor Triin Hallap Eesti põllumajandus- ja toidutootjate veebruarikuu uudiskirjas.

Kuigi puurivaba pidamine võimaldab kanadel liikuda suuremal alal, tekitab muret võimalus, et vabapidamissüsteemides, kus karja suurus on 3000 kuni 10 000 isendit, võib lindude suremus olla suurem kui puuris.

«Seda eriti lindude suurenenud kartlikkuse tõttu, mis põhjustab täiendavat stressi ja tulemuseks võib olla sadade lindude hukkumine lämbumise tagajärjel, kui mingil põhjusel tekib n-ö külakuhi,» rääkis Hallap.

Sellise pidamisviisi teiseks suureks puuduseks on sulgede nokkimise ja kannibalismi risk. Lisanduvad agressiivsete kaaslaste kiusamise tõttu osa kanade piiratud juurdepääs veele ja söödale ning allapanupõhise süsteemi tõttu märkimisväärselt suurem haigusrisk kokkupuutel väljaheidetega. Ka õhusaaste kipub olema kõrgem allapanupõhistes süsteemides, mis võib pärssida munakanade immuunsüsteemi, lisas Hallap.

Heaolu mõjutab veel hulk asjaolusid

Eelmisel aastal Hispaania ja Brasiilia teadlaste avaldatud analüüs heitis valgust munakanade suremusele erinevate pidamisviiside korral – tavapuuris, sisustatud puuris ja puurivabas linnumajas. 

Analüüs käsitles viimase kahekümne aasta uuringute andmeid, hõlmates 16 riigi 6040 tootmiskarja ja 176 miljoni isendi andmeid. Uuringust selgus, et täiustatud puuride korral ja puurivabal pidamisel on lindude suremus langenud järk-järgult alates 2000. aastast keskmiselt 0,35–0,65 protsenti aastas.

Viimastel aastatel erinevust suremuses täiustatud puuride ja puurivaba pidamisviisi vahel ei olnud. Mõlema pidamisviisi puhul oli 60 nädala vanuste kanade suremus 3 kuni 5 protsenti.

Selle uuringu tulemusele tuginedes võib väita, et puurivaba pidamisviis ei taga munakanade heaolu taseme tõusu võrreldes täiustatud puurides pidamisega. «Kõigil munakanade pidamisviisidel on eeliseid ja puudusi. Peamine argument puuride keelustamiseks ja alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamiseks on liiga väike ruum kana kohta. Selle kõrval ei tohiks unustada aga teisi lindude heaolu mõjutavaid aspekte,» ütles Hallap.