Aasta ettevõtja nominent Ain Antons: riske peab võtma nii, et saaksid öösel rahulikult magada

Erkki Erilaid
, majandusajakirjanik
Copy
Ain Antonsi sõnul on ettevõtte eksporditegevuste fookus põhiturgudel turuosa kasvatamisel.
Ain Antonsi sõnul on ettevõtte eksporditegevuste fookus põhiturgudel turuosa kasvatamisel. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Juba üle 30 aasta järelhaagiseid tootnud AS Respo Haagised asutaja ja omaniku Ain Antonsi (63) sõnul on nende ettevõtte edu taga suuresti kaalutletud otsused. Tänu heas mõttes konservatiivsusele on suudetud suuremaid ebaõnnestumisi ja kahjumeid vältida.

«Tõsi ta on, et oleme ettevõtet konservatiivselt juhtinud ega saa uhkustada kiire ja püstloodis kasvuga,» rääkis Antons. «Kuid areng on tänu sellele püsinud stabiilne, mida ilmestab asjaolu, et ettevõte ei ole oma 31 tegevusaasta jooksul kordagi olnud kahjumis.»

Samas näitavad Respo viimaste aastate müügid kiiret kasvu. Kui 2020. aastal algas pandeemia, siis kasvas ettevõtte käive kümnendiku võrra, mullu aga juba 26 protsenti ning ka tänavuseks aastaks prognoositakse pea sama suurt käibe kasvu. Nendes numbrites ei ole küll midagi konservatiivset.

Antonsi sõnutsi on ettevõtluses alati riskid, kuid neid peab oskama maandada nii, et saaksid öösel rahulikult magada. «Projektid peaksid olema kaalutletud, piisavalt omafinantseeringutega kaetud, et ei tekiks üle jõu käivaid laenukohustusi.»

Esimene katse haagistega läks luhta

Aga nagu ikka, on iga algus raske. Respo asutati väikeettevõttena veel nõukogude ajal, 1990. aasta kevadel Otepääl. Toona töötas ettevõttes vaid kolm inimest.

Respo Haagiste asutaja, juht ja osanik Ain Antons (63).
Respo Haagiste asutaja, juht ja osanik Ain Antons (63). Foto: Postimees / SILLE ANNUK

«Esimestel tegevusaastatel proovisime mitut valdkonda, küll puitmööbli valmistamist ja vahendasime – nagu tollal paljud – metalli. Kuid juba siis üritasime käivitada ka haagissuvilate tootmist, kus konkurents tollal Eestis sisuliselt puudus,» meenutas Antons. «Valmis sai paraku ainult üks haagissuvila ja sedagi mitte päris lõpuni.»

Küll sai ehitamise käigus selgeks, et kvaliteetse sisustuse ja disainiga haagissuvila tootmine ei ole väikeettevõtjatele jõukohane, vaid eeldab suurt tootmismahtu ja tehnoloogiat. «Nende omandamiseks meil ressurssi ei olnud,» märkis Antons.

Kuid algus haagiste tootmisega oli tehtud ning kogemuste põhjal leiti, et enne õhinapõhiselt tegutsema asumist on vajalikud põhjalik eeltöö ja planeerimine. Hoolimata esialgsest ebaedust sai selle tootega seoses ettevõtte oma nime: «Re» ehk reisimine ja «spo» nagu sport.

Kui Ain Antons ja Respo kaasasutaja Annes Koppel mõistsid, et haagissuvila ei ole õige toode, liiguti järgmisele lahendusele – järelkärud, mis on tänini Respo kõige müüdavam toode.

«Esimesed aastad olid ikka väga keerulised: probleeme oli uute metallipinkide finantseerimisega ning tuli viimasel hetkel leida raha, et töötajatele palka maksta,» rääkis Antons. «Probleemidele leidsime siiski alati lahendused ning ükski võetud laen ei jäänud õigel ajal tagasi maksmata.»

Antons peab üheks 2000. aastate alguses tehtud targaks otsuseks 49 protsendi osaluse müüki ühele investeerimisfondile. «Raha laienemiseks nappis ning osaluse müük andis meile võimaluse osta uusi tootmisseadmeid,» selgitas ta.

Tootmise laiendamine ja müügimahtude kasvatamine oli niivõrd edukas, et Respo kaks asutajat said seitsme aasta pärast ettevõtte osaluse investoritelt tagasi osta. «Maksime küll tagasiostmisel kolm korda krõbedama summa, kuid kõik pooled jäid tehinguga rahule,» kinnitas Antons.

Aastate jooksul on Ain Antons toonud ettevõtte juurde ka lapsed. Poeg Toomasest sai Respo Haagiste tegevjuht ja tütar Anneli on ettevõtte nõukogu liige. 2017. aastast kuulub Ain Antonsi osaluse arvelt Respost 22,5 protsenti võrdsetes osades tema lastele, mis annab neile ettevõtte juhtimiseks lisamotivatsiooni.

Praeguseks on Respo Haagised turuliidrite hulgas nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Kõige paremini läheb seejuures põhjanaabrite juures. «Soome majapidamistes on haagis olulisel kohal,» sõnas Antons.

Ettevõte plaanib ka Rootsis ja Norras haarata suuremat turuosa, hetkel ollakse mõlemas riigis viie suurima pakkuja seas. Lätis ja Leedus on liidripositsioonil püsimine olnud hektiline: vahepeal ollakse esimesed, hetkel mitte. «Käibe poolest jäävad Balti riigid siiski tugevalt Skandinaaviale alla,» nentis Antons.

Tänavu plaan naasta liidripositsioonile

Respo müüb keskmiselt 50 haagist päevas. «Pandeemia alguses kukkusid ära kõik tellimused ja vallandus paanika,» kirjeldab ta. «Õnneks taastus olukord kiiresti ning alates 2020. aasta suvest on müügid ainult ülespoole rühkinud.»

Samas ületab nõudlus praegu pakkumist ja Covidiga kaasnevad tarneprobleemid, mistõttu pole välismaised edasimüüjad mõnikord rahul, et nõudluse täitmine ei suju alati plaanipäraselt.

Žüriiliikme kommentaar

Aavo Kokk

Catella Corporate Finance juhatuse liige

Haagis on ju lihtne toode – rattad ja nende peal keevisraam. Aga kes on vähegi haagist kasutanud, teab, kui oluline on vastupidavus ja kasutusmugavus. Respo on Eestis olnud oma valdkonnas teerajaja ning Respo eksport osundab, et ka teiste riikides on toode konkurentsivõimeline. Ja justkui lihtne toode, peame arvestama, et tegemist on liiklusvahendiga. Ükski riik ei soovi teedele suurel kiirusel liikuvaid seadeldisi, mis pole sada korda üle kontrollitud. Respo tooted on kõik need kontrolliprotseduurid läbinud!

1996. aastal avaldas sakslane Hermann Simon raamatu «Hidden Champions». Ta juhtis tähelepanu, et kogu maailmas on palju väikeseid kõrge kasumlikkusega ja väga spetsialiseerunud firmasid, mis oma valdkonnas on turuliidrid. Sageli on need perefirmad ja enamasti neid eriti ei märgata, kuna tooted on tavalised. Aga need väärivad tähelepanu, sest just sellised firmad on edukate majandusriikide tegelik selgroog.

Ain Antonsi ja Annes Koppeli loodud Respo Haagised on just üks selliseid varjutšempioneid.

«Tarneprobleemid ja tööjõu puudus on olulisemad tegurid, mis takistavad kiiremat kasvu,» nimetas Antons ettevõtte suuri väljakutseid. «Toorme kallinemisel on õnneks vaid väike mõju. Nõudlus püsib kõrge ja vastavalt sisendite hinnatõusule saame kergitada ka toodete hindu.» Eelmisel aastal tõusid haagiste hinnad ligi kümnendiku võrra.

Nagu paljud teisedki ettevõtjad, pooldab ka Antons võõrtööjõu kvootide suurendamist, sest väärt töötajaid on alati keeruline leida. «Tootmises on meil umbes kümnendik inimestest Ukraina päritolu renditud tööjõud, sest näiteks keevitajaid tootmismahtude kasvatamiseks Eestist juurde ei leia,» nentis ta.

Automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneb Antonsi sõnul küll nii-öelda valgekraestumine, kuid tegeliku töö teeb siiski töömees. «See toob omakorda kaasa pingeid inimsuhetes, kuid kui meeskond panna kokku omavahel hästi läbisaavatest liikmetest, saame suhted korda ja pinged maha.»

2021. aastal keskendus Respo Skandinaavia turule, kus on nõudlus suurem. Kuna kaupa kõigile ei jätkunud, kujunes Eestis tellimuste ooteaeg liiga pikaks ning seetõttu kaotati koduturul liidripositsioon suurimale konkurendile Bestnetile, kes toodab haagiseid Tiki Treileri kaubamärgi all.

«Oleme nendega aegade algusest konkureerinud, kuid see on sõbralik ja ainult edasiviiv konkurents. Suhted on nii head, et kui ühel on «defitsiidikriis», on üksteisele müüdud komponente, et tootmine ei peatuks,» rääkis Antons.

Tänavu plaanib Respo tootmisvõimsust kasvatada ja koduturul liidripositsiooni taastada. «Eelmisel aastal investeerisime üle nelja miljoni euro, millega ehitasime aasta lõpuks valmis uue tootmishoone. Jaanuaris plaanime käivitada üle miljoni euro maksnud uue lehtmetalli töötlemiskeskuse ning värvata kümme uut töötajat. Tänu neile ettevõtmistele prognoosime, et ettevõte käive kasvab sel aastal 25 protsenti, 33 miljoni euroni.»

Ettevõttes on tööl kuueliikmeline arendusmeeskond, kelle igapäevatöö on mõelda välja tooteid ja parendada olemasolevaid lahendusi. Hetkel arendab Respo haagist, mis annaks elektriautole lisaenergiat. Samuti arendab ettevõte edasi oma 24/7 haagiste müügijaamasid. Jaamad annavad ostjatele võimaluse osta Respo kodulehelt haagis, pärast seda edastatakse kliendile kood, millega on võimalik haagis müügijaamast kohe auto taha haakida ilma ühegi kontaktita.

«Lisaks Eestile soovime selliste jaamade käivitamist eelkõige Soome, Rootsi ja Norra suunal.»

Hetkel müüakse müügijaamast keskmiselt haagis päevas. Müük oleks suurem, kui tootmismahud võimaldaksid jaamades pakkuda enam eripalgelisi haagiseid. Ettevõttel on loodud ka platvorm, kus Respo haagiste omanikud saavad oma haagise soovi korral üles panna ja välja rentida.

Foto: Kuvatõmmis.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles