K, 8.02.2023

Ärimehed on teinud ruumi ettevõtjatele

, Ernst & Young Baltic partner ja juhatuse liige
Ärimehed on teinud ruumi ettevõtjatele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ranno Tingas.
Ranno Tingas. Foto: Erakogu/ Heiki Laan

Kui Ernst & Young alustas 2008. aastal Aasta Ettevõtja konkursiga, räägiti ja kirjutati äridest ja ärimeestest. Ja reeglina ikka siis, kui hakkama oli saadud ühe või teise pahandusega.

Nende 15 aastaga on ettevõtjate maine õnneks tohutult paranenud ning usume, et oma panuse selle eesmärgini jõudmisel oleme andnud meiegi. Ka tänavuse aasta konkurssi korraldades loodame, et tuues Eesti rahvani põnevaid ja positiivsed ettevõtjate lugusid, suudame ettevõtluspisikut laiali kanda ning tublisid tegijaid väärikalt tunnustada.

Kriis kui võimalus

Eriti tuleb inimesi tunnustada ajal, mil olud on rasked. Ühest küljest hakkame pandeemiast segi paisatud maailmaga küll kohanema, aga tegelikult ei tea me tuleviku kohta endiselt kuigi palju. Uued tüved ja riikide eriilmelised reaktsioonid viivad meid pidevalt olukorda, kus järgmise kurvi taga varitseb uus ootamatus. Ka ettevõtjate käitumises on seda näha: kui varem tehti viie või isegi kümne aasta plaane, siis täna on tulevikuvaade oluliselt lühiajalisem.

Aga nii nagu ebakindlad ajad esitavad väljakutseid, pakuvad need ka võimalusi. Kriis on meie ettevõtjatele avanud hulga uusi turge ning loonud stiimuli toodete ja teenuste ümber disainimiseks. Samuti on tulnud teha töökorralduslikke muutusi, millest varem on õnnestunud kõrvale hiilida. Mis seal salata, kriisi puhkedes oli ka terve hulk ettevõtteid, kelle esimene ülesanne oli vanakooli lauaarvutite asendamine sülearvutitega. Usun, et nüüd on need ettevõtted oma ärikorralduses teistele järele jõudnud ja peale sunnitud muutusest kindlasti võitnud.

Kasum pole tähtsaim

Meie konkursi tänavusi finaliste iseloomustavate märksõnadena tooksin esile julguse ja ambitsiooni. Nad eristuvad selgelt, sest on astunud samme, mida konkurendid on ehk peljanud. Samuti on neil olnud auahnust vaadata «kodukülast» kaugemale ning pidada enda turuks sisuliselt tervet maailma.

Žürii poolelt hindame väga ka ettevõtjate panust ühiskonda. Me ei vaata, kellel kõige suurem kasum või käive, vaid toome esile ettevõtjaid, kes näevad end ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendajatena ning soovivad kaasa teha suuremaid muutusi kui pelgalt numbrid majandusaasta aruandes.

Muutustega kaasnevad alati ka mõjud. Praegune energiakriis on toonud eredalt välja, kuidas korraga kõike ei saavuta. Ei saa olla roheline, säästa planeeti, aga maksta seejuures energia eest võimalikult vähe. Ka ettevõtted mõtlevad nendele teemadele üha rohkem.

Innovatsioon mujalgi

Kandvaks jututeemaks 2022. aasta hakul on tõusnud ka tööjõupuudus, mis on suur ja globaalne probleem. Mõnes mõttes on see natuke isegi veider, sest maailma elanikkond ju kasvab pidevalt, ometi on täna pea igas sektoris tohutu inimeste puudus. Mõelda vaid, et veel paari aasta eest oli konverentsidel üks põhilisi teemasid, kuidas automatiseerimine võtab inimestelt töö ära ning arutati selle üle, mida nende inimestega siis peale hakata. Ilmselt on see märk sellest, et ühtede töökohtade kadumine loob rea uusi töökohti kuskil mujal.

Ometi peavad ettevõtjad säärases pidevalt muutuvas keskkonnas konkurentsis püsimiseks pidevalt oma tooteid ja teenuseid kaasajastama. Täna on meie ettevõtluskeskkonna innovatsiooniveduriks eelkõige idufirmad. Aga maailmas läbilöömiseks vajavad innovatsiooni ka traditsioonilised ettevõtted. Suurepäraseks näiteks pandeemia ajal on olnud 2012. aastal Eesti aasta ettevõtjaks nimetatud Ruth Oltjeri keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm kui ka meie tänavused finalistid.

Märksõnad
Tagasi üles