Helo Meigas: Eesti ettevõtjate kohanemisvõime on imetlusväärne

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Helo Meigas.
Helo Meigas. Foto: Erakogu.

EY Eesti Aasta Ettevõtja 2022 žürii liikme, Eesti Posti nõukogu juhi ja süvatehnoloogilise idufirma Single.Earth finantsjuhi Helo Meigase sõnul põhineb Eesti ettevõtjate edu julgusel võtta riske ja kohaneda muutuvate oludega.

Kuidas muutis möödunud aasta meie ettevõtlusmaastikku?

Kaks teemat, mis on osutunud kestvamaks kui arvasime – Covid-pandeemia on kahjuks tulnud, et jääda, mõjutades nii seda, kuidas omavahel suhtleme, kuidas tarbime ja mida väärtustame. Laiapõhjaline inflatsioon tundub olevat nüüdseks tõestanud oma kestvust nii energia hindade tõusu, tarneraskuste, rahapoliitiliste toetusmehhanismide kui ka tööjõupuuduse kaudu.

Milliseid trende on märgata Eesti majanduses lähiaastatel?

Olen Eesti majanduse käekäigu osas lähiaastatel positiivne. Eesti ettevõtjate kohanemisvõime on olnud imetlusväärne – nii eelmises finantskriisis kui ka viimase kahe aasta jooksul. Eesti maine innovaatilise digiriigina peaks meile kasu tooma nii kvalifitseeritud tööjõule atraktiivse elukohana kui ka dünaamilise ja mitmekesiseid elamusi pakkuva turismi sihtkohana.

Otsides ise pidevalt uusi põnevaid reisisihtkohti, näen Eestil suurt potentsiaali valdkonnas niipea, kui vähenevad pandeemiast tulenevad reisipiirangud.

Eesti riigi selge fookus teaduspõhise majanduse toetamisele hakkab järjest enam tulemusi näitama. Helo Meigas

Olen ka lootusrikas, et Eesti riigi selge fookus teaduspõhise majanduse toetamisele hakkab järjest enam tulemusi näitama. Näeme juba praegu Eestis väga huvitavaid tehnoloogial ja innovatsioonil põhinevaid ettevõtteid, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Sellise ettevõtluse soodustamine on nüüd ka ainus võimalus tagada Eestis tööjõu tootlikkuse kasvu väga kiire palgatõusu kontekstis.

Mida peate meie ettevõtluskeskkonna praegusteks tugevusteks?

Küsisin ühelt Rootsi tuttavalt, kes paar aastat tagasi asus Eestisse, mis teda Eestis kõige rohkem üllatas. Tema tõi välja just selle, kui nähtav on start-up’ide kogukond.

Julgus riski võtta ja innoveerida on Eesti tänase ettevõtluskeskkonna tugevus. Kui kümme aastat tagasi räägiti Eestist kui allhankeriigist, kuhu toodi tootmine odava tööjõu pärast, siis täna tullakse siia selleks, et ära kasutada meie tehnoloogia- ja IT-sektori edulugu. Mis on kaasa toonud ka esimesed pudelikaelad – nõudlus mitme kompetentsi järele ületab pakkumist.

Mida peaks riik tegema, et ettevõtlus veel paremini areneks?

Meie edu aluseks on olla atraktiivne kvalifitseeritud tööjõule. See kehtib nii Eesti noorte siin hoidmiseks – et nad ei koliks mujale paremate töökohtade otsingul – kui ka teistest riikidest siia kolimiseks. Oluliselt paindlikumad reeglid sisserändele, teenuste kättesaadavus inglise keeles, aktiivne teadus- ja innovatsioonitegevus ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus – need on valdkonnad, kus riigil on võimalus olulist rolli mängida. Põhihariduse kõrge tase vastavalt PISA uuringutele on loonud suurepärase baasi, millelt kiirendada kogu majanduse innovatsioonipööret.

Meid on arvult vähe. Tihti ei ole ka ainult Eesti-põhine kogemus piisav suurtel turgudel läbilöömiseks. Suured riigid võivad teoreetiliselt endasse sulguda. Meiesuguse väikese riigi eduka ettevõtluse aluseks on avatud majandus, kompetentsi kaasamine väljastpoolt ning panustamine haridusse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles