Kariibi merel laevahuku üle elanud Kanada soolopurjetaja leiti ja päästeti pärast 6-päevast päästeparves triivimist tänu personaalsele päästemajakale PLB.
6 päeva päästeparves ulpinud kanadalase elu päästis personaalne päästemajakas
Detsembris Kariibi merel toimunud pikk ja närvesööv otsinguoperatsioon lõppes õnnelikult tänu laevahuku üle elanud kanadalasel kaasas olnud personaalsele asukohamajakale PLB.
Kanada soolopurjetaja Dan Cavers lahkus oma 38-jalasel purjekal Starlight II 2. detsembril Puerto Velerost Kolumbias ning võttis suuna Puerto Ricole. Enne väljumist teatas purjetaja, et laeval on generaatoriga probleeme, kuid lootis siiski 5 päevaga sihtkohta jõuda. Järgmisel päeval tabas purjekat aga täielik blackout ehk elektrikatkestus ning laeva navigatsiooniseadmed lakkasid töötamast. Cavers lootis purjede jõul ning kompassi abil navigeerides siiski kaldale jõuda ning seilas kuus ööpäeva ilma elektrita.
9. detsembril sõitis navigatsiooniseadmeteta seilaja aga Kuubast 20 miili edela pool karile ning laev sai nii rängalt viga, et Cavers asus päästeparve. Merehädaline laskis välja ka signaalraketid, kuid neid kaugel merel ei märgatud. Purjetajal oli kaasas personaalne asukohamajakas PLB, mis hädaolukorras aktiveerides saadab satelliitside kaudu appikutse koos abivajaja koordinaatidega. 12. detsembril tuvastasid COSPAS-SARSAT süsteemi satelliidid appikutsesignaali ning edastasid info PLB registreerinud riigile ehk Kanadale. Läbi merevalvekeskuse JRCC alarmeeriti USA ja Kuuba rannavalvet, kes alustasid otsinguid.
13. detsembril kaasati otsingusse ka kolmandate osapoolte laevad ning USA rannavalve Miami üksus tuvastas, et kõige lähemal Caversi PLB signaalile asub kaubalaev Bulk Bangea. Kaubalaev suundus näidatud koordinaatidele, leidis päästeparve ning tõstis merehädalise koos parvega pardale. Cavers oli hea tervise juures ning kaubalaev toimetas ta Jamaicale, kus ta igaks juhuks suunati täiendavasse tervisekontrolli.
Merevarustus OÜ tootejuht Kristo Herzmann kommenteeris, et satellidi kaudu hädaabisignaale edastavad seadmed PLB ja EPIRB peaksid olema iga pikemaid sõite tegeva veesõiduki varustuses.
«Eriti üksinda seilates ja rasketes ilmaoludes on oluline, et hädaolukorras oleks võimalik saata automaatne hädasignaal koos asukoha koordinaatidega,» märkis Herzmann. Autonoomsed akuga personaalsed päästemajakad PLB (personal locator beacon) on mõeldud isiku riietuse küljes kandmiseks ning nende signaal levib ka siis, kui õnnetus juhtub muude sidevõrkude levialast väljaspool või satelliittelefon enam ei tööta.
Laeva automaatne päästemajakas EPIRB (emergency position indicating radio beacon) on seotud laevaga ning see eraldub laevast ja käivitub, kui laev vee alla vajub. EPIRB-i saab saab aktiveerida ka käsitsi ning sarnaselt PLB-ga saadab seade hädaabisignaali koos oma asukohaga satelliitside kaudu.