/nginx/o/2022/02/04/14346513t1hcaf6.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungase sõnul panustas jaanuari tarbijahindade inflatsiooni muu hulgas nafta kiire kallinemine viimase seitsme aasta kõrgeima tasemeni, mis jõuab suuremas ulatuses siinsetesse tarbijahindadesse aga veebruarikuus.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti, ent aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnakasv 11,3 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus kallineva energia ja toidu tõttu esialgsel hinnangul 5,1 protsendini, teatas rahandusministeerium.
«Kui euroalal oli inflatsioon aasta alguses üle ootuste kiire, siis meil võimaldasid riigipoolsed kompensatsioonimeetmed hinnatõusul mõnevõrra pidurduda. Esialgsel hinnangul ulatub kõrgete energiahindade leevenduspaketi mõju tarbijahinna indeksile jaanuari seisuga 0,8 protsendini. Kuigi elektri ja gaasi hinnad on börsil detsembrikuisest hinnatipust taandunud, panustab energiahindade tõusu vähese pakkumise ja geopoliitiliste pingete mõjul nafta kiire kallinemine. Suuremas ulatuses jõuab viimase seitsme aasta kalleim nafta siinsetesse tarbijahindadesse veebruarikuus,» ütles Pungas pressiteates.
/nginx/o/2022/02/07/14351606t1hceb0.jpg)
Pungas tõi välja, et kuigi ettevõtete kulutused energiale jäävad alla 3 protsendi, tähendab energiatoodete hüppeline kallinemine ettevõtlussektori kulutuste ligemale 2-protsendilist suurenemist. Sealjuures moodustab elektrile tehtavate kulutuste kasv sellest valdava osa.
«Siinkohal tuleb ka arvestada, et tegevusalade lõikes on erinevused suured. Kõige enam mõjutab see paberitööstust ja veevarustust, kus tuleb arvestada ligemale 12-protsendilise kulutuste kasvuga. Suur mõju on ka kinnisvaraalasele tegevusele. Sisendhindade tõusu lisamine lõpphindadesse sõltub paljuski ettevõtete marginaalidest, konkurentsiolukorrast ja praegusest majanduskonjunktuurist,» lisas ta.
Selgelt avaldus tõusnud sisendhindade mõju analüütiku sõnul toiduainete osas, kui jaanuaris tõusid toiduainete hinnad ühe kuuga koguni 4 protsenti. «Kuigi toidutoorme hinnad olid välisturgudel möödunud aastal tõusutrendis, ei kandunud see olulisel määral jaehindadesse. Lisades juurde sügisel-talvel toimunud energiahindade kiire tõusu, tuli toiduainetööstusel marginaalide edasise languse piiramiseks hindu jõulisemalt korrigeerida. Selle tulemusena kiirenes toidu hinnatõus aastases võrdluses 9,3 protsendini,» märkis ta.
Lähikuude väljavaadet iseloomustab Pungase sõnul nafta eeldatav kallinemine ja teiste energiakandjate futuuride püsimine kõrgel tasemel. Kuigi veebruaris võib oodata kaugkütte edasist kallinemist, piirab selle mõju kodutarbijatele eelmise nädala otsus laiendada energia kompensatsioonipaketti ka kaugküttele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)