/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/03/14344463t1h6305.jpg)
Pärast tugevat detsembrit on mootoribensiini müük jaanuaris langusse läinud. Eesti õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu hinnangul on rekordhinnad tanklates hakanud mõjutama inimeste tarbimisharjumusi.
Õliühing: kallis hind kukutas bensiini müüki
Õliõhing märgib teates, et detsembris müüdi tanklates 23,2 miljonit liitrit mootoribensiini, mis oli 10 protsenti rohkem kui aasta varem. «Detsembri suured müüginumbrid tulenesid keerulistest ilmaoludest – palju lund ja kõrged külmakraadid tõstavad kütusetarbimist, sest inimesed soojendavad autosid kauem. Samuti peab automootor rohkem kütust põletama, et lumest läbi murda,» selgitas Raamat.
Jaanuaris valitsesid kütusemüüjate esindaja sõnul sarnaselt keerulised olud, ent mootoribensiini müük hoopis langes: jaanuaris tangiti 19,6 miljonit liitrit, mis jäi 2021. aastale 1,3 protsendiga alla. «Eriti selgelt pööras turg langusse jaanuari lõpus, kui tanklates müüdi 5 protsenti vähem mootoribensiini kui aasta varem,» märkis Raamat. Samal ajal kerkisid aga maailmaturu naftahindade tõusust tulenevalt postihinnad Eesti tanklates. «Pole raske 1+1 kokku viia, et mõista, mis on langenud tankimisnumbrite põhjuseks,» leidis Raamat, et kõrged kütusehinnad on hakanud tarbijate rahakotti närima.
Eesti tarbija jääb kaotajaks
Hinnavõrdluses naabritega jääb Eesti mootoribensiini tarbija Raamatu sõnul aga kaotajaks: kuna Eestis on mootoribensiinile kehtestatud regiooni kõrgeimad maksud, mis moodustavad lõpphinnast umbes 52 protsenti, siis jääb meie hinnatase naaberriikidest kõrgemaks. «Näiteks otsustas Poola novembris viia mootoribensiini aktsiisi miinimumtasemele ja seetõttu maksavad nende tarbijad ca 26 senti liitri kohta riiklikeks maksudeks vähem, kui Eesti inimesed,» selgitas Raamat hinnaerinevusi.
Mitmed analüütikud on hinnanud, et praegu viimase 8 aasta kõrgeimal tasemel olevad naftahinnad tõusevad veelgi ja järgnevatel kuudel näeme ära Brenti toornafta maailmaturuhinna tasemel 100 dollarit barreli kohta. Kütusesektori esindaja sõnul on riigil lisaks aktsiisimaksule käes ka teistsuguseid hoobasid hinnasurve vähendamiseks. Nii on Eesti õliühing juba mitu aastat riigiga diskuteerinud suvise mootoribensiini müügiperioodi lühendamise üle.
«Kallima suvise mootoribensiini müügi alguse nihutamine kuu võrra hilisemaks võimaldaks kevadperioodil vähendada hinnasurvet 2–4 sendi võrra. Ootame lähinädalatel keskkonnaministri vastust õliühingu vastavasisulisele ettepanekule ning loodame, et see on väikseks päiksekiireks kütusetarbija kohal järjest tumedamateks muutuvate pilvede vahel,» lausus Raamat.