:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2022/02/07/14351111t1h30a2.jpg)
Eesti hinnakasv on püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energiahindade ja toiduainete kallinemise tõttu, tõdes Eesti Panga ökonomist Sulev Pert statistikaameti jaanuarikuu tarbijahindade statistikat kommenteerides.
Keskpank: meie energia ja toiduainete hinnatõus on euroala üks kiiremaid (2)
Statistikaameti teatel tõusid Eesti tarbijahinnad jaanuaris mullu sama ajaga võrreldes 11,3 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnakasv ulatus samal ajal hinnanguliselt 5,1 protsendini.
Statistikaameti teatel mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2021. aasta jaanuariga võrreldes enim eluaseme kulutused, mis andsid kogutõusust üle 40 protsendi. Kodudesse jõudnud elekter oli 52,6 protsenti, soojusenergia 42,5 protsenti ja gaas 79,6 protsenti kallim.
Perti sõnul pidurdas valitsuse seatud hinnalagi kodumajapidamiste osale energiahindadele hinnakasvu jaanuaris ja pidurdab ka lähikuudel. «Samal ajal on nafta hind maailmaturul kiiresti tõusnud, andes tarbijakorvi kallinemisele täiendavat hoogu,» tõdes Pert.
Toiduained kallinesid Perti sõnul jaanuaris 8 protsenti. «Tõusnud on kogu toidukorvi maksumus, kuid enim on kallinenud piimatoodete, kohvi ning teravilja- ja jahutoodete hinnad,» märkis Pert.
Toiduainete hinnad on kallinenud mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Euroala keskmine toiduainete hinnakasv oli 3,6 protsenti.
Hinnatõus mõjutab majanduskasvu
Kiire hinnatõus kärbib Perti kinnitusel majanduskasvu. Eesti majanduse olukord on tema sõnutsi küllaltki hea, taastumine kriisi madalseisust on olnud kiirem kui enamikus teistes euroala riikides. Toodangu maht on kasvanud hoogsalt ning tootmisressursside hõivatus majanduses on kõrge.
See kajastub ka tööjõuturul väikese tööpuuduse ja hoogsa palgakasvu näol. «Selle aasta esimesel poolel ületab hinnatõus palgakasvu, mis kahandab ostujõudu ja piirab tarbimise kasvu,» lausus Pert lisades, et hinnasurve ja selle majanduskasvu pärssiva mõju leevenemist on oodata aasta teises pooles.