Hakkaja eestlanna vahetas kindla Euroopa juristitöö maailmas laineid lööva koristusmeetodi konsultandi oma vastu

Mari-Ann Lumeste paneb enda ja teiste kodudes asjad korda. Foto: Konstantin Sednev

Mari-Ann Lumeste on Eesti esimene KonMari konsultant, kes õpetab inimestele, kuidas kodust, elust ja asjadest rohkem rõõmu tunda. Tema koristussessioonide käigus leiab iga vidin õige koha ning alles jääb vaid see, mis omanikele tõelist rõõmu pakub.

«Olen alati olnud kohusetundlik tubli tüdruk. Pärast kooli läksin õigusteadust õppima ja käisin seda rada ning kõik oli justkui olemas, aga ma ei olnud üldse rõõmus ja rahul ning tundsin, et ma ei ela seda elu, mis ma peaksin elama,» meenutas Lumeste.

Uue suuna oma elus leidis ta siis, kui avastas Netflixist Marie Kondo sarja, kus jaapanlanna õpetab inimestele kodude korrastamist. «Ma sain aru, et see koht, kus ma pean neid vastuseid otsima, on minus endas, minu asjades ja minu kodus. Asjadega töötamine on üle ootuste teraapiline tegevus,» tõdes Lumeste. Nii käis ta läbi kogu oma elamise ning kui seal oli kõik korda saadud, võttis ette ka sõprade ja sugulaste kodud.

Ta oli minemas erialasele tööle Berliini, kui mõtles ümber ja otsustas läbida hoopis KonMari koolituse. Tavaliselt tehakse sedasorti koolitusi Sidneys või San Franciscos, aga Lumestel õnnestus leida koolitus, mis pidi toimuma Londonis kuid oli koroona tõttu kolinud veebi.

«Pean tunnistama, et see on kõige parem valik, mis ma olen teinud. Õigusalane töö oleks ette näinud, et ma istun kabinetis 12 tundi ja lahendan mingeid jamasid. Nüüd näen, kuidas ma teen inimeste elu paremaks ja valmistan neile rõõmu,» selgitas ta särasilmselt.

See, et keegi julgeks korrastaja endale külla kutsuda, võtab muidugi harjumist. Ega naljalt taheta võõrast inimest oma riideid lappama. Alguses nõudis see palju selgitamist, kuid nüüd on kliendid julgust kogunud. Lumeste kalender on nüüd kuu jagu ette täis ja ta kinnitab, et selle ametiga elab kenasti ära.

Asju korrastatakse kindlas järjekorras. Foto: Konstantin Sednev

Enne, kui ta kellelegi külla läheb, teeb ta perega ühe telefonikõne, kus arutatakse, mida ja kuidas täpselt ette võtta. Tihti muretsevad kliendid selle pärast, et ehk on neil vaja kappe, riiuleid või kaste juurde osta, et ikka kõik asjad kodus oma koha leiaksid. Lumeste sõnul ei ole aga seni juhtunud, et midagi oleks tulnud juurde osta.

Tavaliselt jääb pärast tema külaskäiku kappides ja riiulitel ruumi üle ning vajalikud karbid-purgid-potsikud on inimestel niikuinii kodus olemas. Kui keegi tahab, siis võib muidugi panna kõik asjad panna ühtemoodi kastidesse ja sildid peale, kuid kes seda ei soovi, võib käiku lasta vanad kingakarbid.

Kuidas oma asjadest rõõm üles leida?

KonMari meetodi puhul vaadatakse kodus kõik asjad üle ning küsitakse endalt, kas need valmistavad rõõmu. Mida nende abil teha saab? Kui tavaliselt algab kapi koristamine või raamaturiiuli sorteerimine sellest, et vaadatakse, mis on väike, katki või vana, siis nüüd tuleb alustada positiivsest. Inimene kipub mõtetes kalduma negatiivse poole – see aga ei pea nii olema.

Kõigest loobuma ei pea. Kui keegi tunneb rõõmu oma 8 tekist või 1000 raamatust, siis nii on. Igaühel tuleb rõõm erinevatest asjadest ja ka Lumeste ise ei suutnud esimese hooga oma raamaturiiulit harvendada, sest unistustes on tal suur raamatukogu, kus on alati midagi põnevat valida. Ka teiste inimeste kodudes ta vastu kellegi tahtmist midagi prügikasti poole suunama ei hakka, kuigi tõsi on see, et mida vähem on meil asju, seda lihtsam on neid ka korras hoida.

Mõnikord inimesed küll mõistavad, et ühte või teist eset pole neil tarvis, aga äraviskamise asemel tõstavad selle esmalt teise tuppa või garaaži ja alles hiljem suudavad asjast lõplikult loobuda.

Riietest sentimentaalsete esemeteni

KonMari meetodi puhul on töödel oma järjekord. Asju ei panda korda mitte toa või kapi, vaid kategooriate kaupa.

Kõigepealt võetakse ette riided. Riietega on asi suhteliselt klaar, sest kõigil meil on nendega oma suhe. Mõni naudib kapist riiete valimist, teisel on täiesti ükskõik, peamine et midagi seljas oleks.

Korrastamist alustatakse riietest. Foto: Konstantin Sednev

Algatuseks palub Lumeste oma lemmikriideese välja valida. Sellest esemest on inimestel tavaliselt lihtne rääkida. Kõiki teisi riideid on võimalik sellega võrrelda ning keskpärastest ja täiesti igavatest asjadest loobuda. «Rõõm on lausa füüsiline sensatsioon. Kui võtad midagi kätte, mis sind rõõmsaks teeb, siis silmad lähevad särama, naeratus tuleb näole ja tõmbad neid asju endale lähedale. Kui asi sind rõõmsamaks ei tee, siis sa vaatad seda kaugelt, hindad seda ja nägu läheb krimpsu,» kirjeldas ta.

Teine kategooria on raamatud. See on ka kõigil olemas. Kolmandana tulevad paberid. «Paberitega hakkame harjutama, kuidas praktilisest esemest rõõmu tunda,» selgitas Lumeste.

Neljandaks vaadatakse üle pudi-padi ehk siis kõik muud esemed. Siia alla käivad tööriistad, hobideks vajalik ja pisividinad, mis kodus leiduda võivad. See on üks suur kategooria, sest meie kõigi kodus ja elus on väga erinevad asjad.

Viimasena tulevad sentimentaalsed esemed. Järjekord on paika pandud nii, et alustatakse lihtsamast ja jõutakse kõige keerulisema kategooriani. Sentimentaalsete esemete seas on kindlasti neid, mis on küll kunagi olulised olnud, aga enam mingit rõõmu ei paku. Näiteks ei pea alles hoidma kõiki suveniire ja kingitusi.

Sama pilguga võib üle vaadata ka kogu pahna, mis on kogunenud arvutisse, pilve või kõvaketastele. Kui puhkusel teha 1000 pilti, siis ei jõua mitte keegi mitte kunagi neid läbi vaadata. 100 pildist on hoopis rohkem rõõmu.

Kogu töö võtab päris palju aega, ning selgitused, lood ja mõistmine on sealjuures sama tähtsad kui sorteerimine ja ritta seadmine. Mõnele majapidamisele saab Lumeste tiiru peale tehtud kolme korraga. Teises peres kulub selleks üle kümne kohtumise. Inimesed ongi erinevad ja nii on erinevad ka nende elamised.

Lumeste sõnul tegemist enamaga kui lihtsalt sahtlite korrastamisega. Protsessi käigus tuleb läbi vaadata ka asjade kasutusteekond. Miks mõni asi on nii või kust teine asi tuleb. Seepärast on tähtis, et inimene, kelle asju korda seatakse, ka ise kogu tööst osa võtaks. «Kui mina sahtlid korda teen, siis on nad nädala pärast jälle sassis,» tõdes Lumeste.

Marie Kondo Foto: Capital Pictures/Scanpix