Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti veebiostlejate osakaal ELi keskmisest suurem

Copy
Veebipood. Foto on illustratiivne.
Veebipood. Foto on illustratiivne. Foto: rupixen.com/ Unsplash

Eurostati andmetel ostis möödunud aastal veebist kaupu 77 protsenti Eesti internetikasutajatest, Euroopa Liidus (EL) keskmiselt oli näitaja 74 protsenti.

Ka viis aastat tagasi oli Eesti näitaja EL-i omast pisut kõrgem. Toona ostles veebis 64 protsenti Eesti elanikest ehk 1 protsendi võrra enam kui 2016. aastal EL-is keskmiselt, selgub Eurostati andmetest.

COVID-19 piirangutest mõjutatud ostmisharjumused ja -eelistused mõjutasid Eurostati hinnangul e-kaubandust ning internetis ostude sooritamine on seetõttu muutunud üha populaarsemaks.

2021. aasta uuringule eelnenud 12 kuu jooksul oli 90 protsenti EL-i 16–74-aastastest inimestest kasutanud internetti, kellest 74 protsenti oli sealt ostnud või tellinud kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Internetis ostlemine kasvas 2020. aastaga võrreldes 1 protsendipunkti võrra, 2016. aastaga võrreldes oli kasv aga 11 protsendipunkti.

Internetis oste sooritanud inimeste osakaal oli suurim 94 protsendiga Hollandis. Järgnesid 92 protsendiga Taani ja 89 protsendiga Rootsi. Seevastu Rumeenias ja Bulgaarias oli veebist oste teinud vähem kui pooled internetikasutajad, vastavalt 44 protsenti ja 42 protsenti.

Viimase viie aasta jooksul registreeriti internetikasutajate seas e-ostlemise suurim kasv Tšehhis, kus see oli 27 protsendipunkti. Järgnesid 26-protsendipunktise kasvuga Sloveenia, Ungari ja Rumeenia ning 25 punktiga Horvaatia ja Leedu.

Küsitlusele eelnenud kolme kuu jooksul osteti internetist kõige sagedamini riideid, jalanõusid või aksessuaare – kokku ostis seda kaubakatekooriat 68 protsenti küsitletutest. Kantavatele esemetele järgnesid 31 protsendiga tarned restoranidest, kiirtoidukettidest ja toitlustusteenustest, 29 protsendiga mööbel, 28 protsendiga kodukaunistus- või aiatooted ja 27 protsendiga kosmeetika-, ilu- või heaolutooted.

25 protsenti ostlejatest tellis internetist trükitud raamatuid, ajakirju või ajalehti, 24 protsenti spordikaupu, 23 protsenti arvuteid, tahvelarvuteid, mobiiltelefone või nende tarvikuid ning 20 protsenti ostis laste mänguasju või lastehoiutarbeid.

Tagasi üles