P, 2.10.2022

Nestor: võõrtööjõu toomine toetaks tööstuse madalat tootlikkust

Mihkel Nestor
, SEB majandusanalüütik
Nestor: võõrtööjõu toomine toetaks tööstuse madalat tootlikkust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Kuigi tööstussektori jaoks lõppes möödunud aasta edukalt, ei ole majandustulemused globaalse buumi taustal kuigi silmapaistvad. Loodetavasti pakub investeerimisaktiivsuse tõus Eesti sihtturgudel eksportivale tööstusele uusi võimalusi ka 2022. aastal.

Tööstuse kiire kasv on olnud aeglasem kui mitmel pool mujal

Statistikaameti värskelt avaldatud andmed tööstustoodangu kohta lubavad kokku võtta, kuidas lõppes 2021. aasta siinse tööstuse jaoks. Tulemuste üle ei saa kurta – kokku tuli tööstusettevõtetest mullu toodangut 6,4% rohkem kui 2020. aastal. Siinjuures tuleb rõhutada, et tegemist on just tootmismahu kasvuga, kust on juba maha lahutatud kaupade kallinemise mõju. Kui vaadata tööstusettevõtete käivet eurodes mõõdetuna, siis maksu- ja tolliameti andmetel suurenes see eelmisel aastal lausa 20%.

Edu on aga alati suhteline. Kui võrrelda siinse tööstuse käekäiku muu Euroopaga, siis pole tööstuse 6,4% kasv kuigi märkimisväärne. Terve aasta numbreid pole kõigi riikide kohta veel kokku arvutatud, kuid novembri lõpu seisuga oli tööstustoodangu kasv Eestist tagasihoidlikum ainult viies riigis. Samal ajal oli kümnekonnas EL riigis aset leidnud aga lausa kahekohaline toomismahu tõus. Osaliselt selgitab kiiret kasvu neis riikides 2020. aasta suur langus, mille pealt oligi lihtne tõusta. Samas ei kehti see kindlasti kõigi riikide puhul. Näiteks Leedus oli 2020. aasta tööstustoodangu langus marginaalne 2%, ent tänavu on seal tootmismahud suurenenud lausa 20%. Väga sarnane on lugu ka Poolaga, kus tööstustoodang 2021. aastal 15% kasvas.

Suurtel tööstusharudel on läinud hästi

Mullune tööstustoodangu kasv oli võrdlemisi laiapõhjaline ja tootmine vähenes vaid üksikutes, pigem väiksemates tööstussektorites. Ainus suur tööstusharu, kus toodang märkimisväärselt kahanes oli elektroonikatööstus, mille tulemused sõltuvad suuresti ühest suurettevõttest. Teisalt tegid tubli 10% tõusu Eesti majanduse jaoks väga olulised puidu- ja metallitööstus. Kõrvutades neid tulemusi aga näiteks Leedu puidutööstuse omadega, siis seal suurenes tootmismaht mullu lausa 30%. Eesti tööstustoodangu kasvule andis mullu hoogu veel elektriseadmete tootmise suurenemine, samuti ehitusmaterjalitööstus ja haagiste jt transpordivahendite tootmine, kus tootmismahud suurenesid samuti kahekohalise protsendi võrra.

Nõudlust jagub

2021. aastat iseloomustanud äärmine optimism näib tööstussektoris püsivat. Viimaste konjunktuuriuuringute põhjal usuvad tootjad, et järgneva kolme kuu tootmismahud saavad olema väga suured. Pisikest tagasiminekut võib näha küll uute tellimuste puhul, seda eriti uute eksporttellimuste osas, kuid ajaloolises plaanis püsib näitaja endiselt väga kõrgel tasemel. Vaadates eksportturgudel toimuvat, võiks tööstuse lähituleviku suhtes olla suhteliselt optimistlik. Kui koroonakriisi vältel buumis jaetarbijatele mõeldud kaupade tootmine, siis nüüd on meie peamistel sihtturgudel märgata investeerimisaktiivsuse tõusu, millest võiks osa saada suur osa siinsest töötlevast tööstusest.

Ülioptimistlikud on töösturid ka müügihindade edasise kasvu osas. Leidub vähe ettevõtjaid, kes ei arvaks, et nende toodangu müügihinnad järgmise kolme kuu jooksul kallinevad. Samuti püsib väga kõrgel tasemel tööhõive indeks ehk leidub küllaga ettevõtjaid, kes oleks valmis värbama uusi töötajaid.

Kui tootmissisendite nappus kummitab tööstust globaalselt, siis tööjõupuudus on saanud suurimaks probleemiks just Ida-Euroopa riikides.

Julged värbamisplaanid ei tule üllatusena. Nimelt on just tööjõu puudusest saanud Eesti tööstuse jaoks peamine äri kasvu takistav tegur. Väga suur probleem on mõistagi endiselt ka toormaterjali kättesaadavus, kuid töökäte puudus paneb kahvatuma sellegi. Põnev on ka see, et kui tootmissisendite nappus kummitab tööstust globaalselt, siis tööjõupuudus saanud suurimaks probleemiks just Ida-Euroopa riikides. Nii oli tööjõupuudus suurim äri kasvu takistav tegur viimati näiteks ka Lätis ja Poolas

Toormaterjali kättesaadavus leeveneb, tööjõuprobleemid jäävad

Kuigi globaalsed tarneahelad on endiselt puntras ja vajalike tootmissisendite õigeaegne hankimine mõistliku hinna juures rohkem kui keeruline, siis õnneks leiab ka optimistlike märke.

Baltic Dry Index, mis mõõdab toorainete transportimise hinda laevadel, on võrreldes sügisese tipuga kukkunud neli korda ja jõudnud tagasi oma kriisieelsele tasemele. Mõningat tagasiminekut näitab ka New York’i föderaalreservi poolt peetav tarneahelate tõrkeindeks. Globaalse kaubavahetuse peamiseks pudelikaelaks olnud USA sadamad töötavad nüüd 24 tundi ööpäevas ja ka Hiina püüab oma sadamad vaatamata koroonapuhangutele käigus hoida. Seetõttu oodatakse, et suuremad tõrked tarneahelates peaksid aasta teises pooles leevenema.

Küll on äärmiselt keeruline midagi ette võtta tööstuse tõsiseima mure, tööjõupuudusega. Tööturustatistika poolest võiks tööstuse hõive kasvuks teatav mänguruum küll olla – Eesti tööhõive pole veel kaugeltki kriisieelsele tasemele taastunud, seda just eriti Põhja- ja Kirde-Eesti meeste seas. Kes on aga viimasel ajal töötajaid proovinud värvata teavad, et päriselu ei kipu selle teadmisega kokku minema.

Mis puudutab leevenduste tegemist võõrtööjõu toomisele, siis arvestades siinse tööstuse kurikuulsalt madalat tootlikkust, ei ole kindel, kui mõistlik on seda nõrkust edasi doteerida.

Märksõnad
Tagasi üles