Ministeerium: toidutootmine püsib vaatamata pandeemiale elujõuline
5. veebruar 2022, 14:08
Maaeluministeeriumi hinnangul on põllumajanduslik toidutootmine püsinud koroonaviiruse mõjudele vaatamata elujõuline.
«Euroopa Liidu tasemel pole tootja jaoks hinnad, tootmis- ega ekspordimahud märkimisväärselt kahanenud; vastupidi, üldiselt on need kriisis hästi vastu pidanud ja oma taset hoidnud,» kirjutab maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Madis Pärtel maablogis.
«Põllumajandusvaldkondi detailsemalt vaadates on olukord küll mõneti keerulisem, aga seda pigem muudel põhjustel kui koroonaviiruse leviku tõttu,» lisas ta.
Pärteli sõnul lepiti 2021. aastal kokku Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pakett, mis koosnes strateegiakavast ning turukorralduse ja horisontaalsest määrusest.
«Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel olid pingelised; kokkulepe õnnestus saavutada alles Portugali eesistumise lõpus. Pingeliseks kujunesid läbirääkimised ennekõike seepärast, et ühine põllumajanduspoliitika saab laias laastus natuke alla kolmandiku liidu eelarvest,» möönis Pärtel.
«Samal ajal avaldab keskkonna- ja kliimapoliitika toidutootmisele üha enam survet. Igal liikmesriigil ja institutsioonil on poliitikast oma nägemus,» lisas ta.
Riigid jõudsid kokkuleppele, et ühise põllumajanduspoliitika esimese samba rahast eraldatakse ökokavadele 25 protsenti ja teise samba rahast keskkonna- ja kliimasäästlikele meetmetele 35 protsenti. «Mõlemal juhul peab põllumees tulevikus kasutama tavasid, mis vastavad senisest rangematele keskkonna- ja kliimastandarditele,» lausus Pärtel.
Lisaks muutusid keskkonna- ja kliimanõuded ambitsioonikamaks ka põhisissetulekutoetuse ehk varasema ühtse pindalatoetuse taotlejale. Seega põllumajandustootmine liigub samas suunas kui teisedki sektorid ja panustab rohepöördesse.
«Põhjalikult reformiti ka põllumajanduspoliitika rakendamist. Varem kehtis nõuetele vastavuse printsiip, mille järgi lepiti liidu tasandil kokku nõuded, mida põllumees peab järgima,» ütles Pärtel.
Uue poliitika järgi lepitakse liidu tasandil kokku eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda; see, mil viisil sinna jõuda, jääb iga liikmesriigi enda otsustada. Poliitikainstrumentide valimise raskus liigub Euroopa Komisjonilt liikmesriigile, mis pälvis Pärteli hinnangul ka liikmesriikide heakskiidu.
Praktilise poole pealt tähendab see, et liikmesriik räägib ise oma sektoriga eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused läbi ja kooskõlastab need seejärel Euroopa Komisjoniga.
«Tulevikus peab ühine põllumajanduspoliitika täitma järjest rohkem eesmärke ja seda väheneva eelarve tingimustes, mis on kogu liidu tasandil raske ülesanne. Riiklikul tasandil seisneb probleem küsimuses, kuidas tagada piisav rahastus rohepöördeks vajalikele muudatustele,» märkis Pärtel.
Kuidas Eestil läks? «Kokkuleppega võib suures plaanis rahul olla. Meil oli palju ettepanekuid, mis lähtusid printsiibist, et liidu poliitiliste eesmärkide täitmiseks tuleb arvestada kohalike oludega. Näiteks võiks metsarikastel riikidel olla mõned erisused tingimuslikkuse nõuete täitmisel,» täheldas nõunik.
Detailsemad meetmed ühise põllumajanduspoliitika elluviimiseks lepitakse kokku riikliku strateegiakava läbirääkimistel kohalike huvigruppidega ja seejärel Euroopa Komisjoniga, mis peaks Pärteli sõnul toimuma 2022. aasta jooksul.