JAANUARI ELEKTRIARVE ⟩ Villased sokid, paks kampsun ja rohkem romantilist küünlavalgust: elektrikütte uus normaalsus

Kallis elekter. Foto: www.freepik.com / montaaž Liina Õun

Detsembrikuu šokeerivatest arvetest ettevaatlikuks tehtud tarbijad ootasid hinge kinni pidades ka jaanuari arveid. Nüüd on need hakanud postkastidesse jõudma. Elektriga kütjatel suurte vaidluste tulemusel kehtestatud hinnalaest rahakotile erilist leevendust ei ole.

«Jaanuari arve oli kuu varasemast šokiarvest poole väiksem, aga olime kütte minimaalseks keeranud,» iseloomustas detsembris 430- eurose elektriarve asemel 207-eurose arve saanud 98-ruutmeetrise elektriküttel korteri omanik.

Oma osa  börsihinnaga elektrit ostjate soodsamates elektriarvetes mängis ka ilmataat, sest soojem ilm tähendas madalat elektrihinda: kui detsembris maksis elektri kilovatt-tund käbemaksu arvestamata Eesti hinnapiirkonnas 20,3 eurot, siis jaanuaris 14,17 eurot.

Jaanuarikuu tarbimine oli korteris 1116 kilovatt-tundi, seda on oluliselt rohkem kui valitsuse poolt soodustuse piiriks pandud 650 kWh. Detsembrikuu 1452 kWh võrreldes oli tarbimine aga kõvasti väiksem ja omaniku sõnul ei kujuta ta ette, et tarbimist oleks võimalik veel vähendada. Elektrienergia eest arvestati tunnipõhise tarbimise eest jaanuaris kokku 161,21 eurot ning riigipoolne toetus oli veidi alla 16 euro. Lisaks võrgutasu 50-protsendiline hüvitis 14 eurot.

«Kokkuvõttes sellest riigi toetusest  muidugi väga kasu ei ole. Maksad 207 eurot või 237,» tõdes ta.

Uus normaalsus

«Villased sokid, paks kampsun ning villane pleed, rohkem romantilist küünavalgust:  selline see uus normaalsus on,» tõdes korteriomanik, lisades, et kujuta ette, et saaks tarbimist veel kuskilt vähendada. Nende pea saja-aastases majas keskkütte võimalust ei ole ning elektriga saab lisaks toasoojusele ka sooja vett ning valmistatakse toitu. Perel on kamin, mis küll ei ole toasooja saamiseks mõeldud, sest salvestuse funktsioon puudub. «Tuleb korraliku ahju ehitamise mõte suvel teoks teha,» kinnitas korteriomanik.

Osaliselt elektriküttel elamu omanik sai detsembrikuise enam kui 500-eurose arve asemel seekord 318 eurose arve. «Võtsime õhksoojuspumba temperatuuri kraadi võrra madalamaks, sama elektriradiaatoriga ja kütsime rohkem puudega,» selgitas ta. Elektri hinnalae riigipoolne tugi oli nende perel 17 eurot. «Selline lahkus võtab muidugi jalust nõrgaks,» tõdes ta.

Jaanuaris, veebruaris ja märtsis rakendub kodutarbijatele elektriarvetes riigipoolne leevendus: hinnalagi 12 senti kWh kohta elektritarbimisele kuni 650 kWh kuus. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kWh, maksab selle osa elektriarvest kinni riik.