Kreeka tahab maksta viimased võlad IMFile tagasi

Kreeka valitsus kavatseb märtsi lõpuks tasuda viimase osa riigi võlast Rahvusvahelisele Valuutafondile Foto: THANASSIS STAVRAKIS

Esimene Kreeka päästepakett koostati 2010. aasta kevadel, vahetult enne riigi pankrotti. Nüüd saab Ateena valitsus ilmselt varsti viimased IMFi laenud tagasi maksta.

Kreeka valitsus kavatseb märtsi lõpuks tasuda viimase osa riigi võlast Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF). See hõlmab umbes 1,8 miljardi euro suurust IMFi laenu, teatas Kreeka riiklik ringhääling (ERT) rahandusministeeriumile viidates.

IMF on alates 2010. aastast eraldanud Kreeka päästeprogrammidele peaaegu 32 miljardit eurot. Tagasimaksmist nähakse kui edasist sammu väljumiseks raskest finantskriisist, mida Kreeka alates 2009. aastast koges. 2010. aasta kevadel muutus olukord kiiresti dramaatiliseks ja riik oli pankroti äärel. Euroala riigid leppisid 2010. aasta märtsi lõpus kokku esimeses, peaaegu 110 miljardi euro suuruses päästepaketis, milles osales ka Rahvusvaheline Valuutafond.

Kuid peagi sai selgeks, et nendest laenudest ei piisa kaugeltki. Teine, veidi alla 165 miljardi euro suurune päästepakett lepiti kokku ja maksti välja alates 2012. aastast ning alates 2015. aastast lepiti kokku kolmandas päästepaketis, mille kulukohustused olid 86 miljardit eurot.

Pakettide tegelikud väljamaksed jäid siiski kõigil juhtudel alla lubatud maksimummäärade. Vastutasuks pidid riiki regulaarselt jälgima nn troika esindajad eurotsoonist, Euroopa Keskpangast ja Rahvusvahelisest Valuutafondist.

Viimane kokkuhoiu- ja reformiprogramm lõppes 2018. aasta augustis. Sellest ajast alates on Kreeka üha enam suutnud rahaliselt omal jalal seista ja saab taas kapitaliturult raha laenata. Kreeka kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus on nüüdseks umbes kaks protsenti.