Balti peaministrid: kliimapakett on väljakutsete- ja võimalusterikas

Balti riikide peaministrite kohtumine Riias. Foto: Toms Kalnins

Balti riikide peaministrid allkirjastasid reedel Riias ühisavalduse Euroopa Liidu (EL) kliimapaketi kohta.

Läti peaminister Arturs Krišjānis Kariņš, tema Eesti kolleeg Kaja Kallase ja Leedu valitsusjuhi Ingrida Šimonytėga teatasid,et uus kliimamuutustega võitlemise meetmete pakett seab tõsiseid väljakutseid, kuid loob samal ajal majandusele ja ühiskonnale võimalusi.

Avalduses märgitakse, et EL-i liikmesriigid ja piirkonnad on väga erinevad, mistõttu tuleb otsida riikide ja piirkondade iseärasustele vastavaid lahendusi, seisab valitsuse avalduses.

«Baltimaade elanike harjumused autode valimisel ja juhtimisel, kodude kütmisel, elurikkuse, ökosüsteemide ja metsade kaitsmisel on väga erinevad, seega aitab koostöö parimate praktikate vahetamisel saavutada Green Agenda ühised eesmärgid,» ütles Leedu peaminister.

Avalduses öeldakse, et 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja arvestada riikide majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri, erinevaid lähtepunkte heitmete ja taastuvenergia valdkonnas, heitmekoguste vähendamise võimalusi ning langetada jätkusuutlike otsuseid.

Rõhutatakse, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid ei tohi rikkuda põhimõtet «ei lükka midagi edasi» ega lükata vastutust nendele liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi kõige tõsisemate majanduse struktuuri muutmise murdega.

Avalduse kohaselt tuleb tagada ümberkujundamiseks vajalikud investeeringud ning ringluses olevate kvootide laiendamine saastele võib mõjutada kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi ja suurendada kütteostuvõimetust.

Niisamuti märgitakse, et tuleb leida viise hindade tõusuga kaasnevate riskide maandamiseks, et vähendada mõju inimestele ja majandusele, ning energiasüsteemid peavad kliimamuutuse ja keskkonnasäästliku ümberkujundamise eesmärkide saavutamiseks jääma stabiilseks ja turvaliseks.

Leedu kohustus vähendama 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 70% võrreldes 1990. aastaga ning tagama, et 2050. aastaks ei oleks Leedu majandus mitte ainult saavutatud rohepööre, vaid see oleks ka kliimaneutraalne.