Kütusemüüjate hinnangul püsib bensiini hind kõrge aasta lõpuni
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
4. veebruar 2022, 16:12
/nginx/o/2022/02/03/14344463t1h6305.jpg)
Tanklajuhtide sõnul näevad ka selle aasta kõige optimistlikumad prognoosid naftabarreli hinna püsimist 91–95 dollari tasemel, mis tähendab, et autokütustele hindade leevendust tänavu ei paista.
Kütuste hinnad püstitavad tanklates igal nädalal uusi rekordeid. Viimati tõsteti hindu neljapäeval, mil 95-oktaanise bensiini hind tõusis kahe sendi võrra 1,659 euroni. Diislikütuse hind sel nädalal ei muutunud ja jäi eelmise nädala rekordilisele tasemele 1,499 eurot liitrist. Kahjuks liiguvad hinnad tanklates lähiajal ilmselt veelgi kõrgemale, sest Brenti toornafta hind tõusis reede pärastlõunal ligi 93 dollarini barrelist. Viimati maksis nafta sama palju 2014. aastal.
AS Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna sõnul on praeguse kõrge kütusehinna taga madalad tootmisvõimsused, sest tootjad ennustasid Covid-19 omikrontüve ilmnedes uusi ülemaailmseid piiranguid ja sellest tulenevat väiksemat nõudlust. «Samas on riigid alustanud jõulisi piirangute leevendamisi, mis pigem kasvatavad kütusele nõudlust,» kirjeldas Kärsna.
«Maailmaturuhinnale avaldab mõju hetkel USAd tabanud ja laienev lumetorm, mis võib pidurdada nii tootmist kui tekitada probleeme tarnetes.»
2022. aasta optimistlikumad prognoosid näevad nafta hinna püsimist 91–95 USD/barrelit tasemel, mis tähendab, et hindade leevendust pigem ei paista. «Pessimistlikumad prognoosid ennustavad toornafta hinnataset 100 ja enam dollari juures barreli eest. See tähendaks bensiinile E95 hinnataset paraku kõrgemal kui 1,7 eurot liitri eest,» lausus Kärsna.
Circle K Eesti mootorikütuste müügidirektori Raimo Vahtrik kinnitas, et mure naftahinna liikumise pärast on õigustatud. «Covidi mõju osas on tulevik prognoosimatu,» rääkis Vahtrik. «Nii naftatootjad kui rafineerimistehased on õppinud kahe aasta tagusest olukorrast, kus nafta ja naftatoodete hinnad ülepakkumise tõttu kukkusid. Täna on olukord vastupidine – kõik on tuleviku osas konservatiivsed ja ettevaatlikud.»
Nafta hinnatõusu objektiivseks mõjuriks on Vahtriku sõnul ka see, et USA laovarud on viimastel nädalatel kahanenud, samas kui nõudlus kasvab. Sarnane on seis ka autokütuste osas.
«Olukorda võimendab poliitiline pingestatus suhetes Venemaaga, kellel on võimekus sulgeda nii nafta- kui elektritarned Ida-Euroopasse. Brenti toornafta hinnasiht on praegu 96 dollarit barrel,» kirjeldas Vahtrik.
Kuna ka diisli pakkumise ja nõudluse tasakaal on paigast ära, siis on analüütikute diislikütuse uueks hinnasihiks varasema 750 dollari asemel 835 dollarit tonnist.
«Mootoribensiinide nõudluse olukord on talveperioodi tõttu stabiilsem, kuid kindlasti mõjutab toornafta hinnatõus ka sellest toodetavaid mootorikütuseid ja teisi naftatooteid, nagu näiteks plastikuid,» lisas Vahtrik.