K, 1.02.2023

Simson tänas Aserbaidžaani gaasitarnete suurendamise eest

Simson tänas Aserbaidžaani gaasitarnete suurendamise eest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Foto: Madis Veltman

Aserbaidžaan teeb pingutusi gaasitarnete suurendamiseks Euroopasse ja on usaldusväärne partner, ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

 

«Tahan tänada Aserbaidžaani püüdluste eest suurendada lõunapoolse gaasikoridori kaudu gaasitarneid EL-i. Aserbaidžaan on tõestanud oma usaldusväärsust suurepärase partnerina,» säutsus Simson Twitteris.

Ta pidas reedel Bakuus kõnelusi Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga ning osales Lõuna gaasikoridori projekti nõuandekogu raames toimunud ministrite kohtumisel.

Delegatsiooni kuulusid ka teiste Euroopa riikide ning Suurbritannia ja USA esindajad.

Lääneriigid pelgavad, et Moskva valmistub Ukrainat ründama ning see võib peatada Venemaa gaasitarned Euroopasse.

31. detsembril 2020 alustas Aserbaidžaan Euroopasse gaasi tarnimist TAP gaasitoru kaudu. Esimesel aastal ulatus tarnete maht 8,1 miljardi kuupmeetrini. 2022. aastaks ennustatakse TAP-i kaudu Euroopasse tarnitava gaasi mahuks 10 miljardit kuupmeetrit. Aserbaidžaan teatas valmisolekust nõudluse ja lepingute olemasolul gaasitarneid Euroopasse suurendada.

Alijev ütles, et Aserbaidžaan eksportis läinud aastal kokku 19 miljardit kuupmeetrit gaasi, sealhulgas 8,5 miljardit kuupmeetrit Türki ning seitse miljardit kuupmeetrit Itaaliasse. Samuti liikus Aserbaidžaani gaasieksport Gruusiasse, Kreekasse ja Bulgaariasse.

Ta lisas, et Albaaniasse jõuab Bakuust gaas niipea, kui see oma gaasijuhtimisvõrgustiku ehitustööd lõpule viib.

Aserbaidžaani presidendi sõnul on avanenud uus peatükk koostöös EL-i ja Aserbaidžaani vahel.

Pärast eelnevalt toimunud kohtumist energeetikaministri Parviz Šahbazoviga kirjutas Simson Twitteris: «Leppisime kokku, et tugevdame oma partnerlust nii gaasisektoris kui ka taastuvate energiaallikate valdkonnas.»

Bakuu alustas möödunud aastal Kaspia meres asuvalt suurelt Šah Denizi gaasiväljalt toodangu saatmist Euroopasse.

Venemaa osakaal Euroopa gaasiimpordis on enam kui 40 protsenti.

Lääneriigid püüavad leida alternatiivseid energialahendusi eelkõige veeldatud maagaasi (LNG) tarnete suurendamise kaudu.

2003. aastal Aserbaidžaani presidendiks saanud Alijevit on inimõigusorganisatsioonid ja lääneriigid süüdistanud opositsiooni, ajakirjanduse ning sõnavabaduse mahasurumises.

Märksõnad
Tagasi üles