Toivo Maimets: see on vale väide, et omikron on nagu kerge nohu

Bioloog ja teadusnõukoja juht Toivo Maimets. Foto Sille Annuk, Tartu Postimees Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Valitsuse teadusnõukogu esimees, Tartu Ülikooli professor Toivo Maimets ütleb, et koroonapassi kaotamine võtab inimestelt motivatsiooni minna vaktsineerima.

Ajalehtedest saab iga päev lugeda, et omikron on koroonaviiruse kerge variant ja pandeemia saab kohe varsti läbi. Mida teie teadlasena ütlete?

Ma ei tea, kes selle kuulujutu on lahti lasknud. See on vale. See on lihtsalt vale. Omikron ei ole kergem variant. See väide põhineb ainult sellel, et kui tuli omikronilaine, siis oli haiglasse sattumisi võrreldes deltalainega vähem, võrreldes nakatanutega läks kolm korda vähem inimesi haiglasse ja sellest tehti täiesti vale järeldus, et omikron on kolm korda kergem viirus.

Tegelikkus oli see, et kui omikron kohale jõudis, oli populatsioonist päris palju inimesi juba kohtunud viirusega, kas vaktsiini või läbipõdemisega, seetõttu ei saanud viirus nii palju kurja teha.

Praegu on peaaegu kõik haiglas olijad omikroniga, see ei ole üldse naljaasi, väga tõsiseid tüsistusi tekitab. Nii et see kuulujutt, et omikron on lihtne nohu ja köha, on vale.

Meil ei ole nakatumise kasvu tipp veel käes. Ainuke riik, kes on viiruse leviku tipus hakanud leevendusi tegema, on Taani. Seda näidet kogu aeg tuuakse, aga Taanis on 81 protsenti rahvastikust vaktsineeritud, meil 62.

Iseenesest on ju õige, et osa inimesi ei saa koroonapassi pärast kohvikusse ega teatrisse. Kuidas teie mõistate poliitilist vaidlust koroonapassi üle?

Miks osa inimesi ei saa kohvikusse ega teatrisse? Sest nad ei käi süstimas – see on enda valik. See ei ole riigi peale pandud sundus.

850 000 inimest saab oma süstid ära teha ja mõned, kes ei saa süsti tehtud, ütlevad, et see on tohutu kiusamine. Mina ei saa neist aru. Ma ei saa aru! Terviseameti andmeil on inimesi, kel on vaktsineerimine vastunäidustatud, Eestis üle 200. Nende probleemi saab lahendada.

Osa inimesi ei võta vähemalgi määral solidaarsest meditsiinisüsteemist osa. Vaktsineerimata inimesed võtavad haiglate ressursist 80 protsenti, aga tervisekindlustus on solidaarne. Ma saan aru poliitikast ja poliitikute tööst – valimised on ees ja dadadada – ja sellesse ma ei kavatse mitte üks tonks sekkuda, aga teadlasena ma ei saa sellest aru.

Kas teadusnõukoda on arutanud koroonapassi kaotamist?

Oleme arutanud koroonapasside kaotamist alla 18-aastastele. Jõudsime selleni, mis teisipäeval valitsuskabinetist läbi jooksis. Vahepeal tundus, et valitsuskabinet tegi otsuse ja siis tuli välja, et päris selgelt ei teinud otsust.

Loomulikult ühel päeval saame siseriiklikult koroonapassidest lahti. Küsimus on, et kas teha prauh! uksed lahti. Täna jälle haiglakoormus kasvas. Täna on nakatumiste rekord ja selles sisutatsioonis, kus ainult 62 protsenti elanikkonnast on vaktsineeritud, ei ole õige koroonapassi kaotada.

Aga tunnistan seda, et kuskilt otsast võiks tasakesi hakata lahti tegema ja vaatama, kas midagi hullu juhtub. See lahtitegemine algab koolidest. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide soovitus on, et kui on kriis, siis viimasena pannakse kinni koolid ja esimesena avatakse koolid. Mitte kõrtse ega ööelu ei avata esimesena, vaid koolid. Sellest tuleb minu arust lähtuda.

Esimesena soovitasime haigussümptomiteta koroonaviiruse kandjaga kontaktsetel lastel jätta ära viiepäevane kohustuslik kojujäämine, kui neil on negatiivne test ja kui mitte midagi viga ei ole – et nad ei pea istuma kodus ja ootama, et neil viis päeva täis saaks, et siis kooli minna.

Selle kaotasime ära, lapsed pääsevad kooli. Samuti andsime soovituse, et lastelt võiks võtta Covid-passi nõue ära, sest lapsed põevad kergemini ja miks nad peaks kannatama, et isad-emad, vanaisad-vanaemad ei vaktsineeri. Aga teisest küljest lapsed pääsevad niikuinii nende tõenditega, mida neile kaks korda nädalas koolis tehakse. See oli meie jaoks piisav risk, et avame ühiskonna lastele. Kui midagi paha ei juhtu, siis läheme sammuga edasi.

Kui kolm koroonavaktsiini doosi on tehtud, siis kuidas edasi? Millal tuleb neljas?

Kui on kolm doosi tehtud, siis on inimene väga-väga kaitstud raske haigestumise eest. Üle 90 protsendi on inimene kaitstud ka omikroni vastu. Need on faktid, mis ei tule ainult Krista Fischeri arvutusest, vaid paljudes riikides on täpselt samasugused andmed.

Ma ei tea, kui kaua kaitse kestab, sest omikron on ainult napilt kaks kuud vana. Sõidu ajal tuunime sõidukit paremaks ja vaatame, mis juhtub. Võib juhtuda, et omikron käib üle ja kõik on kohtunud viirusega. Nii nagu Saksa tervishoiuminister ütles, et kevadeks on kõik kas paranenud viirusest, on vaktsineeritud või on surnud.

Vaatame, kas omikron jääb viimaseks. Tõenäoliselt jääb see viirus endeemiliseks, läheb ja tuleb, aga kuna enamik inimesi on immuunkaitsega, siis sellist pandeemiat ei teki. On selline endeemiline viirus, nagu näiteks gripp.

Gripiga on niimoodi, et kes tahavad riske võtta, need ei vaktsineeri. Enamik inimesi ei vaktsineeri gripi vastu ja aastas sureb Eestis seetõttu üle 200 inimese. Siis vaadatakse, et see 200 ei ole midagi, et võtame selle riski. Üks osa inimesi vaktsineerib. Koroona vastu vaktsineerimise tulevik on umbes samasugune.

Et võib juhtuda, et tuleb igal aastal end vaktsineerida?

Me ei tea seda. Vargamäe laste haiguse difteeria vaktsineerimisrežiim on selline, et lapsena tehakse kuni 15. eluaastani kuus korda difteeria vaktsineerimist ja pärast seda soovitatakse iga kümne aasta tagant. See on selline haigus, mille vastu immuunkaitse väsib. Revaktsineerimise skeeme on väga palju. Kõige klassikalisem on gripp, mis on väga muutlik viirus ja kogu aeg vahetab oma genoomis segmente. Iga hooaeg tuleb uue kombinatsiooniga viirus. Gripi puhul tuleb iga aasta vaktsineerida.

Mis te ütlete väite peale, et koroonavaktsiin on kordades ohtlikum kui mõni teine vaktsiin?

Tuleb võrrelda, kui palju inimesi sureb viirusse ja kui palju vaktsiini tõttu, võtta võrdlusse ka koroonaviiruse tüsistused, pikk Covid. Maailmas on tehtud miljardeid vaktsiinisüste ja need on kõige suurema tähelepanu all kõikidest vaktsiinidest. Viiruse ja vaktsiinide kõrvaltoimete ohtlikkuse suhe on selgelt vaktsiini kasuks.

Millal te järgmine kord teadusnõukojas arutate vaktsiinipassi kaotamist?

Me töötame nii, et valitsus annab küsimused. Need küsimused tekivad kas igal teisipäeval valitsuskabineti koosolekul, kus Covidit arutatakse, või neljapäeval valitsuse arutelul. Ma olen aruteludel alati kohal ja seal tekivad küsimused, mille valitsus palub järgmiseks korraks teadusnõukogul läbi töötada. Samuti esitavad ministrid enda ametiala küsimusi.

Teadusnõukoda töötab teaduskirjandust läbi, teiste maade raporteid. Teadusnõukoda töötab listis, kogu aeg käib aktiivne arutelu, eriti laupäeval ja pühapäeval, mil inimestel on rohkem aega sellega tegeleda. Esmaspäeva õhtul on meil töökoosolek, kus on alati kohal terviseametist Mari-Anne Härma ja paar inimest sotsiaalministeeriumist. Esmaspäeva õhtul on arutelu, sest teisipäeval kell 10 on valitsuskabinet, kuhu saan minna kõige värskema seisukohaga.

Ma teadsin väga hästi, kuhu läksin. Poliitikutel on poliitikute ja teadlastel teadlaste töö. Minu asi on neid nii palju lahus hoida, kui saab.

Kas peate kaaluma koroonapassi teemat?

Meile ei ole praegu sellist küsimust esitatud. Tõsi, me saame ka ise küsimusi püstitada, kui näeme midagi, mida valitsus ei näe ja me arvame, et see oleks vajalik valitsusele arutada anda.

Valitsuse liikmeist keegi ei vaielnud vastu laste koroonapassi kaotamisele. Ainult keskerakondlased ütlevad, et seda on liiga vähe, et peame kõikidelt ära kaotama. Kõikidelt ärakaotamisel ei ole teadusega väga palju tegemist, sest ühel päeval nagunii kaotame need ära. Ainuke, mis on, on ajastus, millal on õige. Kui vaatame, kõik riigid, kes on leevendusi teinud, Ühendkuningriik, Rootsi, on nakatumise tipust ammu üle tulnud, kaks-kolm korda allapoole.

Meil ei ole nakatumise kasvu tipp veel käes. Ainuke riik, kes on viiruse leviku tipus hakanud leevendusi tegema, on Taani. Seda näidet kogu aeg tuuakse, aga Taanis on 81 protsenti rahvastikust vaktsineeritud, meil 62. See on ülisuur vahe. Teine asi, tõhustusdoosid – meil on 29 protsenti, Taanis on umbes 60 protsenti rahvastikust.

Taani vanadest inimestest on 100 protsenti vaktsineeritud. See annab Taani valitsusele kindlustunde, et kui võtta kõik piirangud maha, siis nakatumine natuke tõuseb ja tõuseb ka haiglaravi vajadus, aga sellega saab hakkama.

Praegu on Eestis umbes 150 000 inimest, kes on immuunnaiivsed Covidi suhtes. Mina küll ei julgeks sellist asja vastustustundliku inimesena soovitada, et vaktsiinipassi nõue kaotada.

Eestis on umbes 150 000 inimest, kellel ei ole mitte mingit kohtumist viirusega olnud, ei vaktsiiniga ega läbipõdemisega. Need 150 000 inimest on nagu üks pomm ja selle tõttu iseenese kaitsmiseks oleks mõistlik teha noortel inimestel ka kolmas doos.

Mida teha, et vaktsineerimist edendada?

Tundub, et Eesti on sellega leppinud, et suur hulk inimesi ei lähe vaktsineerima. Ja see jutt, et kohe-kohe koroonapassid kaovad – mis te arvate, kas keegi läheb veel koroonavktsiini tegema, kui selline jutt käib?

Vale on see jutt, et omikron on ohutu nohuviirus, ja vale on mõelda, et Covid-passid nagunii kohe kaovad ära ja mis ma ikka enam seda süsti lähen tegema.

Me peame elama sellega, et omikron saab meid kõiki kätte ja nüüd sõltub, kuidas inimene on ette valmistunud. Kui kolm doosi on tehtud ja kaasnevaid haigusi ei ole, siis see ei tohiks muretsema panna. Kui aga inimene ei ole lillegi liigutanud selleks, et tal Covidi eest kaitse oleks, siis peaks ta väga suures mures olema.

Ühesõnaga võib Jüri Ratase ja Jaanus Karilaiu sõnumit tõlgendada nii, et vaktsineerima ei ole vaja minna?

See on nende sõnumiga kaasnev sõnum, sest Tanel Kiik ütleb: ei-ei-ei, minge vaktsineerima ka, ja Tanel tõepoolest räägib seda, et vaktsineerimine on tähtis.

Muidugi keegi ei vaktsineeri end koroonapassi pärast, vaid selleks, et haigusest hoiduda, kuid poliitikute sõnum siiski on, et kaotame kohe Covid-passi ära ja mingit mõtet vaktsineerida ei ole.

Millal peavad alaealised tegema kolmanda süsti?

Euroopa ravimiamet ei ole alla 18-aastastele tõhustusdooside tegemist kinnitanud, sest ükski vaktsiinitootja ei ole luba taotlenud. Vaktsiinitootjad võivad Ameerikas tõhustusdoose teha, Euroopas ei või tõhustusdoose teha.

Probleem tekib sellega, et ühel hetkel saab noortel inimestel koroonapassi tähtaeg otsa, pass kehtib üheksa kuud uute reeglite järgi. See on üleeuroopaline probleem, millele Euroopa ravimiamet või Euroopa Komisjon peab lahenduse leidma. Aga sisemaiselt tegi Eesti seda, et kuna laste ja noorte immuunvastus on tugevam ja kestab kauem, siis selle argumendiga pikendati noorte Covid-passi kestvust 15 kuuni.

Kas kolmandat süsti on alaealistele vaja?

Kui täiskasvanud teeksid oma sutsud ära, siis ei oleks lapsi üldse vaja vaktsineerida, sest siis meil oleks piisavalt kõrge immuunsuse tase ja saaksime nii vabalt ringi käia nagu taanlased, kel 81 protsenti populatsioonist vaktsineeritud, vanainimestest 100 protsenti.

Kui meil oleks selline vaktsineerituse tase, siis me ei hakkaks üldse küsima, kas teha süsti lastele. Aga meil ei ole niimoodi, me oleme hoopis teistsugune ühiskond, kus käib väga palju vaktsineerimata inimesi ringi. Eestis on umbes 150 000 inimest, kellel ei ole mitte mingit kohtumist viirusega olnud, ei vaktsiiniga ega läbipõdemisega. Need 150 000 inimest on nagu üks pomm ja selle tõttu iseenese kaitsmiseks oleks mõistlik teha noortel inimestel ka kolmas doos. Kolmas doos aitab väga kõvasti.

Võrreldes kahe doosiga on kolmas doos omikroni vastu väga-väga jõuline kaitse. Kui noorel inimesel mingit vastunäidustust ei ole, siis me elame sellises kohas, kus iseennast kaitsta on mõistlik.