/nginx/o/2011/01/17/499868t1h30de.jpg)
Justiitsministeeriumis ettevalmistusel olev korteriomandi ja -ühistu seaduseelnõu vajab kindlasti täiendusi, et ühistute huvid oleksid kaitstud, teatas Eesti Korteriühistute Liit.
«Tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt mõistetav,» rääkis liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist. «Meie hinnangul võiks seaduseelnõu loomisel lähtuda ennekõike juba olemasolevatest seadusandlikest aktidest ja korteriühistute senisest praktikast.»
«Praegu leidub seal mitmeid punkte, mis korteriühistute elu mitte ei kergenda, vaid hoopis keerulisemaks muudavad - olgu selleks kasvõi näiteks klausel, mis paneb vähem kui kümne korteriga maja korteriomanikele kohustuse kõik otsused ühiselt vastu võtta. Kümme inimest ei saa ju käia iga kord kõik koos kõiki lepinguid allkirjastamas,» tõi Mardi näite.
Niisamuti tekitab tema hinnangul probleeme seaduseelnõu punkt, mille kohaselt saab iga korteriühistu liige juurdepääsu ühistu arveldusarvele. «Ühistu sisekliimat ja korteriomanike omavahelisi suhteid võib taoline asi oluliselt halvendada, » leidis ta.
Mardi hinnangul ei ole mõeldav ka korteriühistu põhikirjast loobumine. «Seaduseelnõu kohaselt pole põhikiri kohustuslik, kuid just see on ühistu tööks vältimatult vajalik alusdokument, mis ühistu tegevusele kindla raamistiku loob,» sõnas Mardi.