Madis Müller: euroala keskpankadel on aeg vähendada toetust majandusele
/nginx/o/2018/01/16/7489443t1h8c6e.jpg)
4. veebruar 2022, 11:39
Euroopa majandus on jätkuvalt kasvurajal ning omikroni tüve leviku mõju vähemalt majanduse käekäigule võib pidada üsna piiratuks. Küll aga võib majanduse sujuvale taastumisele ohuks osutuda kiire hinnatõus.
Ettevõtete hinnangud järgmiste kvartalite väljavaatele on väga positiivsed – nõudlus kaupade ja teenuste järele püsib tugev. Peamiseks piiranguks kasvule on erinevate komponentide tarneraskused. Tööpuudus on euroalal juba ajaloo madalaimal tasemel, kuigi erinevalt Eestist ei ole suuremates riikides veel näha keskmise palgatõusu kiirenemist. Samas kurdavad ettevõtjad ka teistes riikides spetsialistide ja oskustööjõu puuduse üle. Ja muidugi teevad muret kõrged energiahinnad. Kui need jäävad püsima pikema aja jooksul, võtavad need tavapärasest suurema osa inimeste sissetulekust. Seega jääb inimestele ja ettevõtetele vähem ruumi ülejäänud kulutustele – teisi kaupu ja teenuseid ostetakse vähem ning majanduskasv euroalal võib seetõttu aeglustuda.
Jaanuarikuus hinnatõus euroalal vastupidiselt ootustele veel kiirenes, ulatudes 5,1 protsendini. Kiire hinnatõusu põhjused on küll endiselt samad – energiahindade järsk kallinemine ja mitmete kaupade tarneraskused. Neid probleeme keskpangad mõjutada ei saa. Kuid põhjustest sõltumata on Euroopa Keskpangal tarvis arvestada, et hinnasurved võivad osutuda püsivamaks, kui veel paar kuud tagasi arvati. Eurostati kiirhinnangu järgi oli hinnatõus Eestis jaanuaris veidi aeglasem kui detsembris, kuid hindade kallinemise hoog on kahtlemata jätkuvalt väga kiire. Euroala kõige tempokama hinnatõusuga riigi tiitli võttis meilt seekord Leedu, kus hinnad kasvasid jaanuaris üle 12 protsendi.
Konteksti mõttes on oluline, et mitmed teised keskpangad eesotsas USA föderaalreservi ja Inglise Keskpangaga on juba võtnud palju selgema suuna intressipoliitika karmistamisele. Seejuures tuleb rõhutada, et majanduse olukord ja hinnatõususurve on näiteks Ameerikas siiski erinev sellest, mida näeme euroalal. Hinnasurve ulatust ja püsivust on võimalik hinnata nn alusinflatsiooni abil, jättes kõrvale eriti kõikuvad energia ja toidu hinnad. Näeme, et euroala alusinflatsioon oli jaanuaris 2,3 protsenti, samal ajal kui USA võrreldav näitaja ulatub pea 5,5 protsendini. Seetõttu on ka mõistetav, et Euroopa Keskpangal on rahapoliitika karmistamiseks aega mõnevõrra enam. Aga nagu nähtub hiljutisest hinnastatistikast, ei pruugi seda aega olla ka liiga palju.
Kokkuvõttes annab aruteludele Euroopa Keskpanga nõukogus mõistagi kõige enam tooni hinnatõus, mis on euroalal püsinud 5 protsenti lähedal kauem, kui euroala keskpangad veel alles detsembris eeldasid. Sellises olukorras on eriti tähtis rõhutada, et Euroopa Keskpank on valmis vajadusel kohendama oma lähitulevikuks paika seatud plaane. Näiteks võime Euroopa Keskpanga nõukogus vaadata üle, kui kiiresti me lõpetame esialgu vähemalt selle aasta lõpuni kestma pidanud võlakirjaostud. Kõik märgid näitavad, et aeg on võtta selge suund Euroopa Keskpanga poolt majanduse taastumisele pakutava toe vähendamisele.