/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/01/19/14317808t1he710.jpg)
Maaeluminister Urmas Kruuse tutvustas tänasel valitsuse istungil Eesti ambitsioonikat plaani saada biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas.
Eesti tahab saada biomajanduse arenduskeskuseks Euroopas
«Eesti teadlased on viimase kolme aasta sees teinud tubli eeltöö, uurides põhjalikult meie biomajanduse probleeme ja võimalusi. Peame sellele tuginedes edasi liikuma, et oma bioressurssi maksimaalselt ära kasutada,» selgitas Kruuse.
Teadlaste töö jätkamiseks kutsutakse maaeluministeeriumi eestvedamisel kokku ministeeriumidevaheline juhtrühm. Kuna biomajandus kätkeb endas nii keskkonna-, majandus-, ekspordi- kui ka teadus- ja haridusküsimusi, siis on plaan kaasata juhtrühma töösse kõiki neid valdkondi eestvedavaid ministeeriume.
«Püüame olla võimalikult praktilised ja ettevõtjakesksed. Strateegiate asemel keskendume teekaardile, sellele, mida saab biomajanduse tugevdamiseks kiiresti ära teha. Hea ja juba töötav näide on puidusektorist, kus toodetakse ligniini keemiatööstuse tarvis,» rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Rohepöörde ja tehnoloogiliste arengute koosmõjul on Eestil võimalus saada biomajanduses kiire kasvu ja suurema lisandväärtusega arengute eestvedajaks Euroopas, seda näiteks sünteetilise bioloogia rakendustes, põllumajanduse digipöördes või ka biotehnoloogias.
Kruuse sõnul tuleks biomajandusele vaadata regionaalses plaanis, mis tähendaks Lääne-Eestis keskendumist sinimajanduse arendamisele ehk siis kõigele, mida on võimalik teha meres, Lõuna-Eestis kasutada ära metsarohkust ning Kesk-Eestis jälle põllumaad.
«Proovime üheskoos majandusarengule hoogu juurde anda ning näidata, et rohepöördel on lisaks keskkonnale ka selge majanduslik mõõde,» sõnas Kruuse.