Euroopa Keskpank jättis intressimäärad muutmata ja kinnitas varaostude aeglustamist

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde. Foto: Scanpix/ ZUMAPRESS.com

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäevasel rahapoliitika nõukogu istungil jätta intressimäärad muutmata ja kinnitas detsembrikuist otsust varaostuprogramme järk-järgulist vähendada.

Keskpank jättis püsivõimaluse intressimääraks -0,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti.

Keskpank eeldab, et sümmeetrilise 2-protsendise inflatsioonieesmärgi toetamiseks jäävad intressimäärad senisele või madalamale tasemele seni, kuni inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu püsivalt kahe protsendini ja jääb sellele tasemele ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul; samuti kuni keskpank leiab, et baasinflatsioon on piisavalt tugevnenud, et inflatsioon keskpikas plaanis 2 protsendi juures püsiks.

See võib kaasa tuua üleminekuperioodi, mil inflatsioon on eesmärgist mõõdukalt kõrgem, märkis keskpank.

Erakorralise programmi PEPP alusel jätkatakse varaoste 2022. aasta esimeses kvartalis väiksemal määral kui eelmises kvartalis. Programmi raames tehtavad varaostud lõpetatakse märtsi lõpus.

ECB nõukogu kavatseb reinvesteerida erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Nõukogu sõnul on pandeemia näidanud, et pingelistes oludes varaostude kavandamise ja tegemise paindlikkus aidanud toime tulla puudujääkidega rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel ja tõhustanud rahapoliitiliste eesmärkide saavutamist.

Paindlikkus jääb nõukogu kinnitusel osaks ECB poliitikast, mil iganes tõrked rahanduspoliitika elluviimises ohustavad hinnastabiilsust.

Täpsemalt, pandeemiast johtuva turu killustumise puhul on PEPP-i reinvesteeringuid võimalik igal ajal paindlikult kohandada nii ajaliselt, varaklasside kui jurisdiktsioonide mõõtmes. Sealhulgas on võimalik soetada täiendavaid Kreeka riigivõlakirju, et vältida ECB rahanduspoliitika toime takistusi Kreeka majanduses ajal, mil see taastub veel pandeemia tagajärgedest.

PEPP-i varaoste on võimalik ka vajadusel taasalustada vastumõjuna pandeemiast tulenevatele negatiivsetele šokkidele.

Vastavalt detsembrikuisele otsusele varasema varaostuprogrammi APP järk-järgulise vähendamise kohta, tehakse teises kvartalis programmi raames kuiseid varaoste 40 miljardi euro ulatuses ja kolmandas kvartalis 30 miljardi euro ulatuses. Alates 2022. aasta oktoobrist jätkuvad varaostud tempos 20 miljardit eurot kuus. Igakuised varaostud jätkuvad nii kaua kui rahapoliitika toetamiseks vaja ning lõppevad vahetult enne seda, kui ECB taas intressimäärasid tõstma hakkab.

ECB nõukogu kavatseb ka jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast baasintressimäärade tõstmist, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

ECB nõukogu jätkab ka pankade rahastusvõimaluste jälimist ja tagab, et pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide programmi TLTRO-III tegevuste lõppemine ei takista ECB rahanduspoliitika sujumist. Nõukogu hindab regulaarselt ka kuidas sihitad laenuprogrammid ECB poliitika täideviimisesse panustavad.

TLTRO-III raames kehtivad eritingimused lõppevad nõukogu ootuste kohaselt tuleva aasta juunis. Nõukogu hindab ka oma kahetasemelist reservide tasu süsteemi tagamaks, et negatiivsed intressimäärad ei piira pankade vahendamise võimekust suure likviidsuse ülejäägi oludes.

ECB rõhutas, et on valmis kohandama kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni stabiliseerumine kahe protsendi juures keskpikas plaanis.