Eesti Pank väljastas eelmises kvartalis 241 miljonit eurot sularaha

Pensionifondi õigest valikust selgub, kui palju raha hoiustaja lõpuks teenib. Foto: Willfried Wende/ Unsplash

2021. aasta neljandas kvartalis lasti Eesti Pangast ringlusesse 6,7 miljonit pangatähte väärtuses 241 miljonit eurot. Võrreldes kvartal varasemaga vähenes väljastatud pangatähtede arv ja väärtus vastavalt 26% ja 19%.

Keskpanka tagastati 156 miljoni euro väärtuses pangatähti. Sorteerimisprotsessi käigus hävitati 1,2 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, mis moodustas 31% kvartalis töödeldud pangatähtede arvust, ütles Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi. Ülejäänud pangatähed pakendati ja suunati tagasi ringlusesse.

Sularahaautomaatidest võeti eelmise aasta neljandas kvartalis raha välja 6,2 miljonil korral ja enam kui 977 miljoni euro väärtuses. Aastavõrdluses vähenes tehingute arv 6%, kuid sularahaautomaatidest pangatähtede väljastamise käive kasvas 8%. Sularaha sissemaksetehinguid tehti neljandas kvartalis 530 miljoni euro väärtuses. Seda on 10% enam võrreldes aastataguse ajaga.

Sorteerimisprotsessi käigus hävitati 1,2 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, mis moodustas 31% kvartalis töödeldud pangatähtede arvust.

Neljandas kvartalis väljastati käibemünte ringlusesse 3,5 miljoni euro väärtuses ja Eesti Panka tagastati münte 1,6 miljoni väärtuses. Münte saab pangatähtedeks vahetada 16 asukohas üle Eesti. Neljandas kvartalis väljastatud müntide arvust 40% moodustasid 1- ja 2sendised mündid. Neid münte saavad inimesed küll vahetusrahana poes tagasi, kuid ise kasutavad harva.

1- ja 2sendised võivad kaduda

Mitmed euroala riigid, nagu Soome, Belgia, Holland, Iirimaa ja Itaalia, on rakendanud poes tasutavale ostusummale ümardamisreeglit. Sama plaanib teha ka Slovakkia selle aasta juulist. Kuna 1- ja 2sendiseid kasutatakse maksevahendina harva, soovitakse ümardamisreegliga vähendada 1- ja 2sendiste müntide kulu keskkonnale ja ühiskonnale. Ka Eesti Pank analüüsib ümardamisreeglite kasutuselevõtmise võimalusi ja konsulteerib huvigruppidega, kuidas selliste reeglite rakendamine võiks toimuda.

Eestis on 695 sularahaautomaati, millest 209 on sularaha sissemaksevõimalusega. Lisaks sularahaautomaatidele on sularahatehinguid võimalik teha 29 pangakontoris. Eelmise aasta septembrikuise finantskäitumise uuringu järgi eelistab lausa 89% inimestest sularaha välja võtta pangaautomaadist. 4% inimestest saab sularaha sissetuleku näol, 3% pangakontorist ja 3% poekassast.

Ka Eesti kroone vahetatakse 

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2021. aasta neljandas kvartalis tehti 152 kroonisularaha vahetustehingut ligi 80 000 euro väärtuses. Ringlusest on tagasi tulemata 44,2 miljoni euro väärtuses kroonisularaha – 28,5 miljonit pangatähte (37,5 miljoni euro väärtuses) ja 320 miljonit münti (6,7 miljoni euro väärtuses). Osa kroonisularahast on aja jooksul jäädavalt kadunud või hävinenud.

Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja euromünte. 2021. aasta neljandas kvartalis tehti 56 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 565 pangatähe ehtsust ja määrati kahjustuse ulatus. Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud enam kui pool. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse. Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel registreeriti Eestis neljandas kvartalis 45 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 10- ja 20eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati 15 mündivõltsingut. Eestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntide kogusega võrreldes marginaalne.