Regulaatorid: hüpikakendega nõusoleku pärimise süsteem on ebaseaduslik (2)
Veebilehtedel esinevad hüpikaknad, kus küsitakse kasutajatelt nõusolekut andmete jagamiseks reklaamijatega, on seadusevastased, otsustasid kolmapäeval andmekaitseametid üle Euroopa.
Reklaamitööstuse liit IAB Europe töötas süsteemi välja, et aidata oma liikmetel järgida Euroopa Liidu 2018. aasta andmekaitsemäärust.
Belgia andmekaitseamet ADP leidis aga, et süsteem on määrusega mitmel moel vastuolus. Otsust on kinnitanud juba ka teised Euroopa järelevalveametid.
ADP käskis süsteemi alusel kogutud andmed kustutada, trahvis IABd 250 000 euroga ja käskis koostada kahe kuu jooksul plaan probleemi lahendamiseks.
IAB teatas, et ootab ADPga koostöö tegemist tegevuskava osas. Samas lisati, et otsuses oli vale nimetada IABd andmete haldajaks, ent just see määratlus teeb liidu vastutavaks.
«Kaalume kõiki variante seoses otsuse vaidlustamisega,» teatas IAB.
Hüpikaknad on saanud veebis üleüldiseks nähtuseks alates sellest, kui Euroopa Liit isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) vastu võttis.
Määrusega nõuti, et leheküljed küsiks andmete kogumiseks ja ladustamiseks luba. IAB loodud süsteem tugineb suuresti niinimetatud õigustatud huvi põhimõttel, mis tähendab, et firmad võivad töödelda andmeid viisil, mil kasutajad seda neilt ootavad.
Belgia järelevalveamet leidis aga, et viis, kuidas IAB andmeid kasutas, ei ühtinud õigustatud huvi põhimõttega.
«Inimesi kutsutakse nõustuma, samas kui enamik neist ei tea, et nende profiile müüakse arvukaid kordi päevas, eesmärgil näidata neile isikustatud reklaame,» ütles Hielke Hijmans APDst.
Iiri kodanikuõiguste nõukogu, mis oli üks kaasuse algatanud organisatsioone, teatas, et IAB süsteem moodustab 80 protsenti Euroopa internetist.
Nõukogu teatel peavad andmed nüüd kustutama üle tuhande firma, nende seas hiiud, nagu Google, Microsoft ja Amazon.