Kriis ristlusäris: laevad valmivad, aga pole, kuhu sõita

Laevaehitajad ootavad pankrotistunud MV Werfteni tehases oma saatust, kuni võlausaldajad arutavad, mida lõpuni ehitamata luksuslaevaga Global Dream edasi teha. Foto: Jens Büttner/DPA/AP/Scanpix

Koroonakriis on maailma laevanduse põhjalikult segamini pööranud. Kaubalaevandusse on liikumispiirangute tõttu kodus istuvad ja koroonatoetuste eest e-poodidest asju tellivad Euroopa ja USA tarbijad toonud buumi, kuid reisilaevandus kiratseb. Samal ajal kui kaubavedajad otsivad merele saatmiseks viimaseidki veel vanarauaks saatmata vanu tossavaid konteinerilaevu ja tankereid, seisavad hiiglaslikud reisilaevad kai ääres või saadetakse lammutusse.

Eriti keerulises olukorras on ristluslaevafirmad, kes jõudsid enne koroonakriisi algust kümnete uute superlaevade ehitamist alustada. Laevaehitus on kulukas ja pikaajaline protsess, milles osaleb sadu firmasid ja mida finantseeritakse keerukate konsortsiumide kaudu. Tööliste haigestumiste ja karantiinide tõttu on tehased sunnitud töötama vähendatud koormusega, häired tarneahelates on aeglustanud materjalide ja seadmete kohaletoimetamist.

Siiski püütakse juba töös olevad laevad valmis ehitada, sest kuni paar miljardit maksva laeva ehituse pooleli jätmine võib leppetrahvide, intresside ja viiviste tõttu osutuda kulukamaks kui laeva valmis ehitamine. Kellele aga võiks jätkuva kriisi tõttu ebakindlas turismivaldkonnas olla vajalik kuni üheksa tuhat klienti ning kolm tuhat laevapere liiget mahutav ujuv lõbustuslinnake, on keeruline küsimus.