/nginx/o/2022/01/11/14304357t1hab95.jpg)
Kui seni on maardlatele tuuleparkide rajamine olnud välistatud, siis Eesti Geoloogiateenistuse värske uuringu kohaselt on maapõueseaduse muudatuse järel võimalik mõningaid Kesk- ja Kirde-Eestis paiknevaid maardlaid ajutiselt kasutada ka tuuleenergeetika arendamiseks.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul pole taastuvenergeetika arendamisel võõras olukord, kus energeetikahuvid võivad ristuda keskkonnapiirangute või julgeolekuhuvidega, aga ka näiteks maavarade kaitse vajadusega.
«Ühelt poolt on oluline, et saaksime vajadusel kasutusele võtta maapõues peituvad rikkused, olgu seal näiteks olulised ehitusmaavarad, põlevkivi, turvas või fosforiit. Teisest küljest peame aga maavarade asukohtadele realistlikult otsa vaatama ning kui järgnevatel aastatel ei ole teatud aladel plaanis kaevandama hakata, tasub kaaluda nende alade vahekasutust taastuvenergeetika arendamiseks,» märkis Aas pressiteates.
Eesti Geoloogiateenistus uuris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel maardlate ja maavarade perspektiivsete aladega kattuvaid piirkondi, mis on taastuvenergeetika arendamiseks praegu kättesaadavad ehk kus ei ole julgeoleku seisukohast tulenevaid kõrguspiiranguid.
«Selgus, et analüüsitud aladel on maardlaid, kuhu on võimalik ajutiselt rajada tuuleparke. Tuulikute eluiga on umbes 20-30 aastat, seega nendel aladel, kus samal perioodil kaevandamist ei kavandata, saaks tagada taastuvenergia tootmise,» rääkis minister Aas.
Kirde-Eesti piirkonnas analüüsiti kokku 67 potentsiaalset tuulepargi asukohta, millest 65 kattusid osaliselt või täielikult maavaradega. Kirde-Eestis oli tuuleparkide rajamiseks kavandatavate alade pindala kokku 48 774 hektarit, millest ligi 49 protsenti kattus maardlatega, kuhu kehtiva seadusandluse järgi on ehitamine keelatud. Valminud töö tulemusena on ka mõningaid selliseid alasid arvestades Kirde-Eesti taastuvenergeetika piirkonda tulevikus võimalik ajutiselt rajada tuuleparke kogupindalaga 29 464 hektarit.
Kesk-Eesti piirkonnas analüüsiti kokku 137 tuulepargi asukohta, millest 65 kattusid osaliselt või täielikult maavaradega. Kesk-Eestis oli tuuleparkide rajamiseks kavandatavate alade kogupindala kokku 79 427 hektarit, millest maardlatega kattus ligi 6 protsenti. Maavaradest lähtuva analüüsi tulemusena on Kesk-Eesti taastuvenergeetika piirkonda võimalik ajutiselt rajada tuuleparke kogupindalaga 75 011 hektarit.
Eesti Geoloogiateenistuse juhi Sirli Sipp Kulli sõnul on uute tuuleparkide rajamiseks maardlatega kattuvatel aladel olemas veel täiendavaid võimalusi. «Näiteks põlevkivimaardlas on otstarbekas rajada tuuleparke kaevandatud aladele, samuti mäeeraldises rikkevööndite kohale,» rääkis ta.
Ta lisas, et tulevikus on kaevandamisloa omajatel ja tuulepargi arendajatel tõenäoliselt mõistlik omavahel eraldi kokkuleppeid teha. «Kui on teada, et kaevandamine karjääris hakkab jõudma lõpusirgele, saab karjääri korrastamisel võtta arvesse tingimusi tuulepargi rajamiseks ning luua selleks juba kõik vajalikud eeldused,» selgitas Kulli.
Maapõueseadus sisaldab nõudeid maavarade kaitseks ning seal on sätestatud, et maardlatele ei ole lubatud kavandada tegevust, mis võib halvendada juurdepääsu maavarale. Uuringu põhjal plaanib MKM välja töötada ja esitada ettepanekud seaduse muutmiseks nii, et maardlatele oleks teatud tingimustel võimalik taastuvenergeetika seadmeid ajutiselt rajada.
«Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise» analüüs on leitav Eesti Geoloogiafondi kodulehelt.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)