/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/02/14342066t1hdca8.jpg)
Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles tänasel Eesti tuuleenergia konverentsil, et 2022. aasta alguse seisuga on elektri hajatootmise liitumistaotluste laine olemasoleva võrgu läbilaskevõime ammendanud.
Elering: liitumistaotlused on võrgu läbilaskevõime ammendanud (3)
Kilk selgitas, et praeguse seisuga mahub Eesti põhivõrku tarbimiseks ja ekspordiks korraga kuni ligikaudu 3000 megavatti, millest ligikaudu 1000–1500 megavatti on tarbitakse kohapeal ning 2000 megavatti võimaldavad olemasolevad välisühendused eksportida.
Peale kavandatavat Eesti–Läti neljanda liini ehitamist mahub võrku mõistlike litumiskuludega 330-kilovatisesse võrku veel 1000–2000 megavatti võimsust.
Tänavu 1. jaanuari seisuga on igale uuele võrguga liitujada soovijale juba ees 8375 megavatti tootmisvõimsust, millest kehtiv võrguleping on kokku 3152 megavati võimsuste jaoks ja liitumisprotsessis on 5223 megavatti võimsusi, millest enamus on Kilgi sõnul päikeselektirjaamad.
Viimastest valmis liitumispunktiga on umbes 1100 megavatti võimsusi, valmimata liitumispunktiga jaotusvõrke umbes 400 megavatti ja valmimata liitumispunktiga ülejäänud tootjaid umbes 3640 megavatti.
«Mida see tegelikult tähendab selle tootmisseadme jaoks, kes nüüd tahab lisaks nendele 8000 megavatile võrguga liituda, tähendab seda, et võrk lihtsalt seda kogust läbi ei mahuta, ilma, et selles võrgus midagi kapitaalselt ümber ei ehitata,» nentis Kilk.