Euroopa valmistub ise gaasi pruulima

Bioreaktor Electrochaea laboris. Foto: Electrochaea

Pruulides on siiani tehtud õlut ja veini, kuid samamoodi saab kohalikes oludes toota metaani ja katta sellega kasvavat maagaasivajadust.

Õlletootjad kasutavad eluspärmi suhkru ja tärklise õlleks muutmiseks ning samas kasutavad Euroopa energiaettevõtted arhesid – ainurakseid ürgorganisme – süsinikdioksiidist ja vesinikust metaani kääritamiseks. Metaan on teatavasti maagaasi põhikomponent.

Lisaenergiat arhedele vesiniku tootmiseks saaks aga päikesest ja tuulest muundatud elektrist ja nii oleks selline kääritamine ka omamoodi viis energiat salvestada.

Sellise gaasitootmise taga on soov peatada planeedi soojenemist põhjustava heite atmosfääri sattumine, püüdes kinni tehastes fossiilkütuste põletamisel eralduva CO₂ ja kasutades seda uue kütuse tootmiseks, kirjutas Bloomberg.

Rohelise gaasi tootmistsükkel

Tööstuslike heitmetega segatud taastuv vesinik salvestab energiat. Protsessi katalüüsivad mikroorganismid elavad aga eluks kõige ebasobivamates kohtades – näiteks sügaval gaasimaardlates või maa sisse rajatud gaasihoidlates –, kus neid saab toita tööstusheitmete süsihappegaasiga ja rohelise vesinikuga ning täiendada seeläbi kütusevarusid ja salvestada samas ka energiat. Sealt saab tekkinud metaani suunata otse olemasolevasse gaasitaristusse ja saata tehastesse või hoida maa all, kus see toimib tõhusa geokeemilise akuna.