/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/12/26/14279501t1ha648.jpg)
Tuhanded inimesed jääksid tööta, kui vähendada raiemahte Eesti metsades. Eriti teravalt puudutab see Kesk- ja Kagu-Eestit, kus metsa- ja puidusektoris saab tööd arvestatav hulk elanikke.
Raiemahtude vähendamine jätab tööta tuhanded inimesed (1)
Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regioonide toimetulek on väga tugevalt sõltuv raiemahtust ja metsandussektori loodava lisandväärtuse osakaal kogu piirkonnas loodavast lisandväärtusest moodustab 21–40 protsenti Kesk-Eestis ning 15–30 protsenti Lõuna-Eestis, selgus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja audiitorfirma Ernst & Youngi tehtud metsa- ja puidutööstuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist.
Kui otseselt annab metsa- ja puidusektor tööd natuke enamale kui 30 000 inimesele, siis kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor 56 003 töökohta. Sektori panus tööhõivesse on sõltuv raiemahu suurusest. Raiemahu vähenemisel 10 miljoni tihumeetrini väheneb tööhõive 6442 töökoha ehk 11 protsendi võrra.
/nginx/o/2022/02/01/14340137t1hbe84.jpg)
Kui 2019. aasta raiemaht moodustas 11,2 miljonit tihumeetrit ja 2020. aastal hinnanguliselt 10,6 miljonit tihumeetrit, siis Euroopa Komisjoni «Eesmärk 55» süsinikusidumise kohustus langetaks Eesti raiemaht alla 10 miljoni tihumeetri aastas.
E&Y analüüsis ka aastase majandatava metsa juurdekasvu 14,1 miljoni tihumeetri maksimaalsest kasutusest loodavat panust tööhõivesse. Maksimaalsel kasutusel loob see 70 108 töökohta. Seega oleks aastase majandatava metsamaa juurdekasvu kasutusest väljaviimise kogukulu Eesti majandusele 70 108 töökohta, mis moodustas 2019. aastal 14,4 protsenti kogu Eesti tööhõivest.
Kogu lisandväärtus väheneb
«Kui Eesti raiemahud väheneksid 10 miljoni tihumeetrini aastas, väheneb kogulisandväärtus 1932,7 miljoni euroni ehk 11,5 protsendi võrra,» ütles audiitorfirma Ernst & Young Baltic ASi vanem-juhtivkonsultant Keiu Friedenthal. «Sellised muutused kogulisandväärtuses näitavad lisandväärtuse otsest sõltuvust raiemahust, kuna ühe miljoni tihumeetri raiumisel loodav lisandväärtus on 193,3 miljonit eurot.»
Metsandus- ja puidusektoril on Eesti majandusele otsene mõju, mis avaldub läbi sektori ettevõtete tööhõive ja ettevõtete poolt loodava kogulisandväärtuse. Lisaks otsesele mõjule omab metsandus- ja puidusektor ka kaudset ja kaasnevat mõju läbi tarneahela ja läbi tarneahela töötajate kulutamiste majandusele nii regionaalsel kui riiklikul tasandil.
2019. aastal loodi metsandussektori poolt kokku 2,184 miljardi euro ulatuses lisandväärtust, mis moodustas 13,8 protsenti kogu Eestis loodud lisandväärtusest. 47 protsenti sellest moodustas otsene mõju sektori tegevustest ning 36 protsenti oli kaudne mõju tarneahelale.
/nginx/o/2022/02/01/14340152t1h1db4.jpg)
Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus oli 2019. aastal 2,184 miljardit eurot, mis on 12,2 protsenti suurem kui 2017. aastal. Ka metsa- ja puidusektori kogulisandväärtus kogu Eestis loodavast lisandväärtusest on tõusnud 11,2 protsendi pealt 2017. aastal 13,8 protsendini 2019. aastal. See võtab arvesse nii sektori otsest, kaudset kui ka kaasnevat panust. Praeguse sektoristruktuuri juures annab lisandväärtusest kõige suurema osa puidu mehaaniline töötlemine.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Henrik Välja sõnul on Eesti puidutööstus saavutanud tehnoloogiaküpsuse ja sellist läbimurdelist innovatsiooni pole näha. Suur areng toimub aga keemilises väärindamises ja seal näeb ta kõige suuremat potentsiaali.
«Me saime hea mõõdiku: 193,3 eurot lisandväärtust tihumeetri kohta. Me peame püüdlema selle poole, et seda pidevalt kasvatada,» ütles Välja.
TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori Jaan Kersi sõnul väärindab Eesti puidutööstus liiga vähe oma biomassi. Perspektiivi näeb ta siin kõrgtehnoloogilises tööstuses, mis suudab väiksemast hulgast puiduressursist toota suurimat väärtust. Selle tööstussektori lipulaevaks on praegu Graanul Biotech.
«Kui energeetikast mõelda, siis peaks see, kes kõige enam väärindab, saama puidu endale,» rääkis Kers. «Võtmesõnad on siin säästlik ressursikasutus, puitmajad, kestvustooted.»
E&Y analüüsis tugineti peamiselt äriregistri andmetele, vastavalt vajadusele kasutati täiendavalt ka statistikaameti andmeid. Lisaks äriregistri ja statistikaameti andmetele kasutati sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis Eurostati, World Input-Output Database'i ja OECD andmeid.
Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et äriregistri ja statistikaameti andmed sektori lisandväärtuse ning töötajate arvu osas ei kattu täielikult, mistõttu võib teistsuguseid alusandmeid kasutades jõuda mõnevõrra erineva sotsiaalmajandusliku mõjuni, kuigi hinnangulised erisused pole märkimisväärselt suured, märkisid uuringu autorid.
Metsa- ja puidusektoris tegutseb 3900 ettevõtet
- 2019. aastal andis sektor tööd 30 426 inimesele.
- Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 2,184 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.
- Sektori müügitulu ja ärikasum moodustasid vastavalt 6 protsenti ja 7,2 protsenti, otsene lisandväärtus 8 protsenti Eesti ettevõtete vastavatest näitajatest.
- Sektoril on oluline roll töökohtade loomisel väljaspool peamisi tõmbekeskusi.
Allikas: E&Y uuring