Soe ilm päästis jaanuaris elektritarbijad, aga millal arved postkasti jõuavad?

Kallis elekter. Foto: www.freepik.com / montaaž Liina Õun

Jaanuarikuu soojemad ilmad on ka elektrihinnale jälje jätnud: kui detsembris maksis elektri kilovatt-tund käbemaksu arvestamata Eesti hinnapiirkonnas 20,3 eurot, siis jaanuaris 14,17 eurot, mis tähendab, et börsihinnaga elektrit ostjatel on loota jaanuarikuu eest soodsamaid arveid.

Elektribörsil Nord Pool näitab hinnainfot megavatt-tundides. Selle järgi oli elektri megavatt-tunni hind Eesti hinnapiirkonnas detsembris keskmiselt 202,65 eurot, jaanuaris aga 141,74 eurot. Megavatt-tundides tarbijale arvet ei esitata, see potsatab postkasti kilovatt-tundides, viimaseid mahub megavatt-tundi 1000.

Arvele lisandub ka 20-protsendiline käibemaks.

Jaanuarikuus rakendub kodutarbijatele ka riigipoolne leevendus: hinnalagi 12 senti kWh kohta elektritarbimisele kuni 650 kw/h kuus. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kW/h, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. See hinnalagi kehtib ka veebruaris ja märtsis.

Kõik eelnev oli aga teooria. Millised elektriarved tegelikult tarbijateni jõuavad ja kuivõrd valitsuse otsused eelkõige elektriküttega elamistes tarbijat aitavad, pole veel teada, sest praktikas ei ole elektrimüüjad arveid klientidele edastanud.

Millal jaanuarikuu arved tarbijateni jõuavad?

«Anname endast parima, et arvete väljastamisega lähipäevil alustada,» kinnitas Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. Esimeses järgus saavad elektriarve kodukliendid, seejärel ärikliendid, lisas Luts.

«Tõenäoliselt võtab kõige enam aega MTÜde arveldus, sest ootame valitsuselt täiendavat nimekirja, milline MTÜ on koduklient ja milline äriklient,» lausus ta.

Kui palju on Eesti Energial kodukliente, kelle tarbimine ületas toetuse piiriks seatud 650 kWh kuus, Luts veel öelda ei osanud: «Tarbimismahtude andmeid meil veel pakkuda ei ole,» tõdes ta.