Nutikate elektrilahenduste Tootja Ensto Building Systems kahekordistas tehasepinna ja värbab juurde uut tööjõudu

Copy
Ensto Building Systemsi elektrivaldkonna ekspert Andres Meresmaa laadimisjaamade tootmises.
Ensto Building Systemsi elektrivaldkonna ekspert Andres Meresmaa laadimisjaamade tootmises. Foto: Kaupo Kikkas

KASV. Kasvav nõudlus kvaliteetsete elektriseadmete ja -lahenduste järele on ajendiks Ensto Building Systemsi tootmise laiendamisele. Tänavu jaanuaris valmis uus tootmishoone, millega ettevõte kahekordistab senise tootmispinna. Töötajate arv on aastaga kasvanud 50 võrra ning ning juurde vajatakse veel 30 uut inimest.

Ensto Building Systems on nutikate elektriseadmete ja -lahenduste tootja, mis valmistab Keila tehases mitmesuguste elektritarvikute kõrval ainsana Eestis ka elektriautode laadimisjaamasid ja nutikaid elektriradiaatoreid, ning Paides valgusteid. Äsja valmis Keila Tööstuspargis Ensto Building Systemsi uus tehasehoone, millega ettevõte kahekordistas tehasepinna ning tegutseb edaspidi 8200 ruutmeetri suuruses tootmisüksuses.

Ensto Building Systemsi Keila tehase juht Nadežda Dementjeva vastvalminud tehases.
Ensto Building Systemsi Keila tehase juht Nadežda Dementjeva vastvalminud tehases. Foto: Ensto Building Systems

Ettevõte vajas Ensto Building Systemsi Keila tehase juhi Nadežda Dementjeva sõnul suuremat tehasepinda kasvustrateegia elluviimiseks. «Nõudlus elektriseadmete ja lahenduste järele on märkimisväärselt kasvanud. Kui võrdleme aasta taguse ajaga, siis näiteks ainuüksi elektriautode laadijate nõudlus on kasvanud 35% ja kasvab ilmselt veelgi. Töötajate arv on aastaga kasvanud 50 võrra ning hetkel vajame endiselt juurde 30 uut inimest. Uus tehasehoone võimaldab kõik ettevõtte tootmisüksused ühe katuse alla koondada ja loob meile arenguperspektiiviga tootmistingimused – see on meie jaoks uue ajastu algus.»

Keila tehasel on koos uue hoonega nüüd 8200 ruutmeetrit tehasepinda, kus hakkab tööle 220 inimest. Tehasesse koonduvad kõik ettevõtte tootmisüksused: elektriautode laadimisjaamade, nutikate elektriradiaatorite ja mitmesuguste elektritarvikute tootmine. Tehase äsjavalminud osas hakkavad asuma elektriautode laadijate laiendatud tootmine ning komponentide ladu. Dementjeva sõnul on komponentide lao osatähtsus koroonakriisi valguses oluliselt kasvanud ning seetõttu peavad ettevõtted pikemalt ette planeerima ja tagama vajaliku komponentide varu.

Nutikate elektriradiaatorite tootmine Keila tehases.
Nutikate elektriradiaatorite tootmine Keila tehases. Foto: Kaupo Kikkas

Ensto Building Systemsi Keila tehases valmistatud tööstussektori tooted moodustasid 2021. aastal suurima osa ettevõtte müügist rahvusvahelistel turgudel, nende toodete hulka kuuluvad näiteks karbid nõudlikesse keskkonnatingimustesse, mida valmistatakse ka kliendi erisoovide järgi.

Elektriautode laadijate nõudlus kasvas ainuüksi Eestis kaks ja pool korda

Ettevõtte üks kõige kiiremini kasvav tootegrupp on elektriautode laadimisjaamad. Laadimislahendusi toodetakse nii eramajadele kui ka spetsiaalselt kortermajadele ja avalikus ruumis laadimise vajadusi silmas pidades.

Olukorras, kus koroonaviiruse levik on kukutanud Euroopa autoturgu veerandi võrra, kasvas elektriautode müük möödunud aastal ligi 140% võrreldes aastaga 2019. Sealjuures lisandus teedele 1,4 miljonit elektriga laetavat autot.

«See tähendab suurt turu kasvu laadimisseadmete tootjatele, sest iga laetav auto vajaks keskmiselt 2–3 kohta, kus saab laadimas käia: kodu, töökoht, kaubanduskeskuse parkla ja muud sarnased paigad, kuhu nagunii pikemalt minnakse igapäevaelu toimetusi tegema,» selgitab Keilas elektriautode laadijaid tootva Ensto Building Systemsi elektrivaldkonna ekspert Andres Meresmaa. Tema sõnul on ettevõttes toodetud laadijate müük ainuüksi Eestis kasvanud 2,5 korda ja kõigi turgude peale kokku rohkem kui 35%.

Elektrisõidukite kasvutrendi juhib Meresmaa sõnul inimeste suurem teadlikkus. «Kui veel mitu aastat tagasi suhtuti särtsuautodesse kohati üleolekuga, siis seda kohtab praegu üha vähem. Inimesed mõistavad, et elektrisõidukid on tulnud selleks, et jääda ning need on kasulikud nii keskkonnasõbralikkuse kui sõidukulude kokkuhoiu seisukohalt,» lausub ta.

«Autode laadimine on muutunud igapäevaseks tegevuseks, see peab toimuma kiiresti, mugavalt ja turvaliselt, ilma muud elu segamata,» räägib Meresmaa. Laadimiskohtade väljaehitamine uute ja renoveeritavate mitteeluhoonete ning laadimistaristu loomine uute ja renoveeritavate eluhoonete puhul on muutunud kohustuslikuks.

Samal ajal lähevad elektrisõidukite laadimisseadmed üha nutikamaks. «Üheksal juhul kümnest ei ole vaja täna enam lihtsalt laadijat, vaid võimalust ühildada see erinevate taustsüsteemidega, juhtida maja elektrisüsteemi koormuse optimeerimiseks laadimisprotsessi muude elektriseadmete tarbitava energia alusel. Samuti on järjest olulisem tootjate ja teenusepakkujate tugi- ning nõustamisteenus, et osataks valida parim ja sobivaim terviklahendus kas siis uuele, alles ehitusjärgus olevale objektile või juba olemasolevale kinnistule,» kirjeldab Meresmaa.

Laadijad kolivad järjest enam kortermajade parklatesse

Kogemusele tuginedes tõdeb Meresmaa, et viimasel ajal on kõige nõutumad just kortermajade laadimislahendused. «Kui esimese põlvkonna elektriautode omanikud on olnud enamasti pigem eramute elanikud, siis mida rohkem laetavaid autosid meie teedele tuleb, seda enam ilmub neid ka kortermajade parklatesse,» märgib ta.

Sellest tulenevalt on laienenud ka eestlaste toodetavate elektriautode laadijate valik. Kui seni pakuti põhiliselt nutikaid laadijaid avalikuks ja poolavalikuks kasutamiseks, siis täna valmistatakse Keilas üha enam ka kortermajade laadijaid ja lihtsamaid kodulaadijaid. «Eesti turul näeme vajaduse kasvu enim just täisnutikate ja paindliku juhtimisega laadijate osas, mis aitaks vältida probleeme, kus piisavalt projektijärgset elektrivõimsust autode laadimiseks ei ole,» toob Meresmaa esile nutika laadimise vajaduse.

Lisaks kortermajade laadijatele valmistatakse Keilas kodulaadijaid, mis on välja töötatud Soomes, spetsiaalselt Põhjamaade muutuvaid kliimatingimusi silmas pidades. Meresmaa sõnul on Ensto laadijad varustatud sisseehitatud kaitse­elementidega, mis aitavad tagada laadimisprotsessi turvalisuse nii kasutaja, auto kui elektrivõrgu jaoks. «Eri tüüpi autolaadijate puhul on lisaks turvalisusele ja kasutusmugavusele üha olulisem ka nende sobivus keskkonda ning seadmete disain,» märgib Meresmaa, kelle sõnul on nägus laadimisseade tänapäeval iga kaasaegse kinnistu au ja uhkus.

Ensto Building Systems kuulub alates eelmise aasta novembrist rahvusvahelisse kontserni Legrand, kuid jääb kasutama Ensto kaubamärki. 150-aastase ajalooga Legrand tegutseb ligi 90 riigis ja kontsernis töötab üle 36 700 töötaja. Ettevõtte 2020. aasta käive oli 6,1 miljardit eurot.

Kontakt:

Copy
Tagasi üles