/nginx/o/2022/02/01/14339203t1h83b4.jpg)
OÜ Wesico Project on Eesti üks suuremaid välisvõrkude ehitajaid, tehes töid isikliku meeskonna ja tehnikapargiga. «Oleme üks suuremaid, kes pakub võtmed-kätte-täislahendusi ja kel on endal nii palju inimesi ja tehnikat,» ütleb ettevõtte juhatuse liige Anti Mölter.
Lisaks asjaolule, et Wesico tegeleb infrastruktuuride (vee- ja kanalisatsiooni välistrasside ning gaasitorustike) ehitusega, teedeehituse ja erilahendustega, on 20 tegutsemisaastaga grupist välja kasvanud sellised sidusettevõtted nagu lammutustöid teostav Aspen Grupp OÜ, kaeve ja pumplaid tootev Kaevutehased OÜ, reovee kompaktpuhastite müügiga ja keskkonnakaitselise projekteerimise ning reo- ja sademeveekäitlusega tegelev Keskkond & Partnerid OÜ jt. «Kui vaadata gruppi tervikuna, suudame teha kõike: meil on oma projekteerimisüksus; meil on oma üldehitusüksus; meil on oma lammutusfirma, millega lammutame Eestis, Soomes ja Lätis, näiteks Aidu Põlevkivi tehas on meie lammutatud; me ehitame kommunikatsioone ja meil on kinnisvarapool – ehitame kortermaju, eramuid ja täiendavalt veel ka üldehitussektoris. Meil on väga tugev know-how ja oleme teinud ulmeliselt võimsaid töid, nagu näiteks klaasivabriku O-I Production Estonia Järvakandi tehas, kus korraga oli objektil paarsada inimest ning töid tuli koordineerida ameeriklastega, kellega oli ajavahe u 7 tundi,» tutvustab Mölter.
2002. aastal ettevõttega nullist alustades oligi tema sõnul eesmärgiks pakkuda oma firmade grupis kõike ehitamisega seonduvat, seda enam, et siis oli enamik teenustest veel lapsekingades. «Ehitus oli siis poolkorruptiivse maiguga ja öeldi, et võid teha küll oma hinna, aga tööd ikkagi ei saanud. Nii hakkasime ise oma asjadega pihta, koondasime mõned väiksemad ettevõtted, et saada vastu suurtele, kel olid juba hangetesse lastud sisse kirjutada ISO nõuded, tegime oma kvaliteedisüsteemid – meil on täna olemas nii ISO 9001, ISO 14001 kui ISO 45001. Aastate jooksul kasvasid välja eri valdkonnad ja teenused.»
Täna moodustavad 90% Wesico töödest riigihanked: vee- ja kanalisatsiooni ning reoveepuhastite ehitus, teed ja platsid. Erasektori töid on jäänud torustike osas vähemaks ja viimastel aastatel on nad spetsialiseerunud suuremahulistele hangetele ehk peamiseks kliendiks on kohalikud omavalitsused, nad on ehitanud Võrus, Mustlas, Viljandis, Kilingi-Nõmmel, Jõgeval, Tartus jne.
/nginx/o/2022/02/01/14339205t1hf561.jpg)
Ehitatud on ka koolimaju ja lasteaedu, aga ühiskondlike hoonete asemel rajatakse praegu tööstushooneid, eramuid ja kortermaju. «Omame ise kinnistuid, ise projekteerime, ehitame ja organiseerime osaliselt ka müüki. Kuna alltöövõtjate ja inimeste ressurss on piiratud, peame vaatama, kas teeme riigihankeid või midagi muud,» kõneleb Mölter.
Kinnisvara arendamisega on tegeletud viimased viis-kuus aastat. Wesicol on näiteks populaarses Tartu lähedases Soinaste arenduses kokku 118 ühikut ehitatud või müüdud krunti – neist 30 hoonet on nad ise ehitanud. Kinnisvara realiseerimiseks on õige aeg, kuna turul on defitsiit. «Krundid, mis seitse-kaheksa aastat tagasi ostsime, on väga heades asukohtades – meil on krunte kesklinnas, meil on jõe ääres kortermajade jaoks ainulaadseid krunte ning need kõik on täna ehituses.»
Ehitussektor on Mölteri sõnul suhteliselt keeruline sektor, kus on igapäevaseks väljakutseks probleemide lahendamine ametkondade, ehitajate ja projekteerijate vahel ning ka ehitustandril: «Küll ei ole paneeli mõõt paigas, küll on projekteerija eksinud, küll on materjalid tarneaegadest maas – sa pead kõik vead vastavusse viima, ära parandama ja hooned ning rajatised õigeks ajaks valmis saama,» ütleb ta, et hoiab alati ise kätt pulsil ega tea edukaid ettevõtjaid, kes seda ei teeks. «Meie-vanustel ettevõtetel on tulnud kõik raske tööga. See on elustiil, ka puhkusel on mul mobiiltelefon alati kõnevalmis,» nendib omanik, et puhkusel olles tööasju ajada pole tema jaoks kunagi probleem olnud.
Pinget lisavad ehituses lühikesed tähtajad. «Tellija ei saa eeldada, et me istume käed rüpes – meil on tööde maht ees näiteks kaheksa kuud, nii et tellimuse pikkuseks peaks olema vähemalt aasta-poolteist, aga turul on ka kolme- ja kuuekuulisi hankeid,» jätkab ta, et mõnest hankest polegi seetõttu mõtet osa võtta, sest tähtaegadega hätta jäädes on tagajärjeks sanktsioonid, mida välditakse. «Me ei taha ka alltöövõtjatele trahve ega sanktsioone määrata, sest inimressurssi on niigi vähe, kellega koostööd teha. Ja veel vähem on normaalseid mehi, kes suudavad sinu meeskonnaga ühes rütmis tööd teha. Müts maha kõigi ees, kes väljas töötavad ja saavad aru, et töö on vaja tähtaegselt ära teha – mehed on väljas ka -20 kraadiga ja nädalavahetustel, kui vaja. Välitöö on füüsiline, sul peab olema iseloomu ja tahtmist, et seda teha. Kiidan kõiki üldehitajaid, torustike ehitajaid, montaažimehi, mehhanismijuhte, objektijuhte, projektijuhte ja teisi. Samuti tänan kõiki tellijaid, materjalide tarnijaid, alltöövõtjaid ja koostööpartnereid!»