Milline mõju oleks Venemaa väljaviskamisel rahvusvahelisest maksesüsteemist?

Jäätunud VTB panga logo. Foto: SERGEI KARPUKHIN/Scanpix

Venemaa äralõikamine rahvusvahelisest maksevõrgust SWIFT on olnud Läänel jutuks kui üks võimalikke sanktsioone Kremli vastu – kui viimane peaks otsustama Ukrainasse tungida. Ekspertide sõnul pole see aga parim meede, vahendab Financial Times (FT).

SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) on üleilmne andmevahetussüsteem, mis võimaldab pankadel maksete ja finantstehingute üle arvet pidada. Teenust kasutab üle maailma enam kui 11 000 finantsasutust ning päevas liigub selle kaudu ca 42 miljonit teadet.

Seetõttu on SWIFT ka teenus, mis satub rahvusvaheliste kriiside ajal pidevalt tähelepanu keskpunkti. Eriti pärast 2012. aasta Iraani tuumakriisi, mil SWIFTil kästi peatada teenuse osutamine Iraani pankadele. Tagantjärele on hinnatud, et sellest meetmest sai kõrberiigi naftaekspordi järsu languse üks peamisi põhjuseid: kui 2011. aastal oli Iraani nafta eksport 3 miljonilt barrelit päevas, siis paar aastat hiljem vaid miljon.

Kuigi 2016. aastal võeti Iraan SWIFTi tagasi, siis 2018. aastal tekkinud sarnaste pingete tõttu visati riik süsteemist taas välja.

Euroopa ametnikud on rõhutanud, et «kõik variandid on kaalumisel», kuid siiski ei peeta Venemaa SWIFTist väljaarvamist kuigi tõenäoliseks. Paljud ametnikud ja eksperdid on seda meelt, et Moskva survestamiseks poleks see kõige tõhusam meede.

Alternatiiv on olemas

Mõju vähendab esmalt see, et Venemaa on selleks valmistunud. Ühendriikide poliitikud kutsusid Venemaad SWIFTist eemaldama ka pärast 2014. aasta Krimmi annekteerimist –siis see idee teoks ei saanud. Moskva õnneks, sest riigi endine rahandusminister Aleksei Kudrin hoiatas toona, et selle äralõikamise tulemusena võiks sisemajanduse kogutoodang kahaneda kuni 5 protsenti.

Nüüd on Venemaa – kelle osaks oli 2020. aastal 1,5 protsenti kõigist SWIFTi tehingutest – loonud enda alternatiivse sõnumsidesüsteemi SPFS, mille võimalused on küll piiratud, kuid mis katab umbes viiendiku riigisisestest maksetest. Ka on maailmas olemas veel teisi alternatiivseid lahendusi, mida vajadusel kasutada.

Bruegeli mõttekoja liige Nicolas Véron ütles FT-le, et Vene pankade SWIFTist väljaviskamine tekitaks neile küll probleemi, kuid ei takistaks neid USA või Euroopa pankadega äri ajamast.

Ka ING panga Venemaa suuna peaökonomist Dmitri Dolgin kinnitas, et SWIFTist äralõikamine ei tähenda piiriüleste maksete lõppemist. Dolgini sõnul oleks mõjusam see, kui USA paneks kas või ühe kolmest Venemaa suuremast riigipangast – Sberbanki, VTB või Gazprombanki – musta nimekirja. Selline sanktsioon oleks ING peaökonomisti hinnangul kõige karmim stsenaarium, sest suurpankadel on võtmeroll välisvaluuta voogude juhtimisel.

FT teatel ongi kõige tõenäolisem, et sanktsioonid võidakse suunata otse Venemaa pankade vastu, et takistada neil rubla konverteerimist tugevasse välisvaluutasse. Euroopa Liit teeb siin väidetavalt juba ka koostööd kolmandate riikide, näiteks Šveitsiga, tagamaks, et sanktsioonide tulemusena ei hakkaks rublad liikuma Euroopasse teist teed pidi.

Ka mõttekoja Center for a New American Security analüütik Edward Fishman ütles, et sanktsioonid suurpankade vastu põhjustaks neile märkimisväärseid likviidsusprobleeme ja tohutut usalduse kaotust, mis võiks nõuda Kremlilt päästeplaani käivitamist. Seevastu Vene pankade SWIFTist eemaldamine oleks tema sõnul pigem peavalu kui eksistentsiaalne oht.

Gaasi eest tuleb tasuda

Põhjuseid, miks SWIFT pole võimalike sanktsioonide nimekirjas kõrgel kohal, on veel. Näiteks tõsiasi, et see tekitaks Euroopale probleeme gaasi eest tasumisel. Venemaa poliitikud on aga hoiatanud, et ilma gaasi eest maksmata pannakse vood kiiresti seisma. 

«Kui piiratakse Venemaa ühendust SWIFTiga, tähendab see, et mitte meie ei saa välisvaluutat, vaid ostjaid ei saa meie kaupu – naftat, gaasi, metalle,» ütles Venemaa parlamendi ülemkoja asespiiker Nikolai Žuravljov.

Sanktsioone haldava USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo endine ametnik Daniel Tannebaum möönis, et hirm gaasiekspordi häirete ees sunnib USAd ja ELi tõenäoliselt ettevaatlikult tegutsema. Venemaa pankade eraldamine SWIFTist oleks tema sõnul justkui bazooka kasutamine olukorras, kus lihtne püss võiks olla sama tõhus.

Ka Tannebaum on seda meelt, et võimalikud sanktsioonid tuleks suunata otse Vene  riiklike pankade vastu. «Vaieldamatult on parem määrata konkreetsetele Venemaa finantsinstitutsioonidele sanktsioonid, mis lõikaksid nad ära maailmamajandusest,» selgitas ta.