Ringhäälingud soovivad loteriimängude piirmäära tõsta 10 000 euroni

BNS
Copy
Kommertskanalid tohivad hetkel korraldada loteriimänge kuni 1000 euro väärtuses.
Kommertskanalid tohivad hetkel korraldada loteriimänge kuni 1000 euro väärtuses. Foto: Raha24

Eesti ringhäälingute liit soovib, et eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele tehtaks erand, mis lubaks loterii piirmäära tõsta seniselt 1000 eurolt 10 000 euroni.

«Kommertsraadio- ja teleprogrammide ärimudelites on olnud reklaam senini peamine tuluallikas. Viimaste aastate ärimudel on eriti raadiotes muutunud, lisaks traditsioonilisele reklaamimüügile teenitakse üha enam äritulu raadiomängudest ja sarnastest raadiokuulajatele suunatud projektidest,» kirjutas liidu juhatuse esimees Hanno Kindel rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Seejuures käsitleb maksu- ja tolliamet Eestis eritariifiga sms-mänge raadios ja televisioonis loteriina. Kehtiv hasartmänguseadus seab liidu sõnul loteriikorraldajatele, kelle võidufondi väärtus ületab 1000 eurot, väga karmid nõuded, sealhulgas peab sellisel ettevõttel olema 100 protsenti riigi osalus.

Eesti ringhäälingute liit on seisukohal, et 1000-eurone piir on liiga madal, et kommertsraadiotel ja -teledel tekiks võimalus sellist tüüpi projektidega arvestatavat lisatulu teenida ning kuulajaile-vaatajaile pakkuda tänapäevaseid ja kaaskiskuvaid erilahendusi. Sellega piirab liidu hinnangul kehtiv seadus ringhäälinguorganisatsioonide loomulikku arengut.

«Näeme kehtivas hasartmänguseaduses ringhäälinguorganisatsioonide ebavõrdset kohtlemist. Seaduse kohaselt on kaubandusliku loterii võidufondi väärtus kuni 10 000 eurot. Olemuslikult ei ole jaekaubanduse ja ringhäälinguorganisatsioonide auhinnamängudel mingit erinevust,» märkis Kindel.

Seetõttu teevad ringhäälingud ettepaneku, et Eesti riigis välja antud meediateenuste osutamise loa omanikel on seadusest tulenev erisus, kus loterii piirmäär on senise 1000 euro asemel 10 000 eurot.

«Kultuuriministeeriumi ja tehnilise järelvalve ameti väljaantavad meediateenuste osutamise load on garantiiks, et ettevõte on seaduskuulekas ja jätkusuutlik. Peame selliselt defineeritud erisuse tegemist väga mõistlikuks lahenduseks,» leiavad eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid.

Eesti ringhäälingute liit esindab eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone. Liitu kuuluvad AS Taevaraadio, TV3 Grupp, Duo Media OÜ, Äripäeva raadio, Raadio Kadi, OÜ Alo TV, Tartu Pereraadio Ühing, Raadio 7, Ring FM Media OÜ, Tre Raadio Ühing MTÜ ning Relax FM/Northstar Media OÜ.

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles