/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/01/10/14301280t1h3438.jpg)
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul sõltub elu planeedil Maa muldade tervisest ning nüüd tuleb tema sõnul hakata loodushoidlikumalt majandama, et ka järeltulijatele jääks viljakandvat maad.
Kruuse: maad tuleb majandada loodushoidlikumalt
Minister möönis seejuures, et inimkond on viimase 150 aasta sees võtnud tohutu intensiivsusega kasutusele looduse pakutavaid ressursse.
Reedel toimus XIV ülemaailmne põllumajandusministrite tippkohtumine, mis oli osa rahvusvahelisest toidu- ja põllumajandusfoorumist Global Forum for Agriculture. Videosilla vahendusel toimunud kohtumisest võtsid osa ligi 100 riigi põllumajandusministrid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Eestit esindas tippkohtumisel minister Kruuse, teatas maaeluministeerium.
Kruuse sõnul väärib ministrite tippkohtumise peateema «Kestlik maakasutus: toiduga kindlustatus algab mullast» laiemat käsitlemist ka Eestis. Oma sõnavõtus vaatas ta tagasi viie aasta eest Tallinnas toimunud kõrgetasemelisele konverentsile, kus juba juhiti tähelepanu muldade kestliku majandamise olulisusele.
«Teemad, mille me toona fookusesse tõstsime, on nüüd sisse kirjutatud Euroopa Liidu uude mullastrateegiasse. Käima on lükatud ambitsioonikas Euroopa mullakokkuleppe missioon ja Euroopa Liidu mullaseirekeskus. Ministritena peame seisma hea selle eest, et need algatused ellu viidaks,» rõhutas Kruuse.
Meil on kirju, peaaegu saja mullaliigiga väga varieeruv mullastik, mistõttu peame püüdlema selle poole, et meil oleks veel detailsema tasandi andmed ning et lahendused oleksid usaldusväärsed ja kohapeal kasutatavad.
Maaeluminister Urmas Kruuse
/nginx/o/2022/01/24/14326108t1h1803.jpg)
Maaeluministri hinnangul on Eesti põllu- ja metsamehed kasutanud toidutootmiseks olulisimat ressurssi üsna heaperemehelikult, aga meil tuleb pidevalt hinnata, kas see, mis me praegu teeme, on piisav.
«Mullatervist puudutavate eesmärkide täitmiseks on vaja rohkem andmeid ja teadmisi, kuidas neid terviklikult rakendada. Eesti on loonud süsteemi, kus pea kõiki muldi puudutavaid andmeid saab analüüsida GIS-süsteemi põhiselt. See annab võimaluse teha nii riigi kui ka kohalikul tasemel mitmesuguseid analüüse ja targemaid otsuseid. Meil on kirju, peaaegu saja mullaliigiga väga varieeruv mullastik, mistõttu peame püüdlema selle poole, et meil oleks veel detailsema tasandi andmed ning et lahendused oleksid usaldusväärsed ja kohapeal kasutatavad,» selgitas Kruuse.
Tegemist oli järjekorras XIV maailma põllumajandusministrite tippkohtumisega, mille kokkukutsuja on läbi aegade olnud Saksamaa põllumajandusminister. Kohtumise sees toimusid erinevad töötoad, Eesti osales neist mullatervisele fokusseeritud töögrupis.