/nginx/o/2022/01/28/14332485t1h1ac0.jpg)
2022. aasta ei ole finantsturgudel alanud hästi. USA jaoks on tegemist nõrgima aasta esimese kuuga alates aastast 2008. Tehnoloogiaindeks Nasdaq on kiiresti langenud rohkem kui 10 protsenti, kirjutab blogis Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.
Bloombergi andmetel on pea 40 protsenti indeksi ettevõtetest oma viimase 52 nädala tipptasemest kukkunud rohkem kui poole võrra. Investorid nägid sellist tehnoloogiafirmade lausmüüki viimati aastatel 1999–2000, kui purunes dot-com mull.
Väiksemaid ettevõtteid koondav Russell 2000 indeks flirdib samuti «karuturule» jõudmisega. See tähendab viimasest tipust 20 protsenti madalamat hinda. Laialt jälgitavad S&P500 ja Dow Jones Industrial on langenud tehniliselt ohtlikuks peetavast tasemest, 200 päeva libisevast keskmisest, allapoole. Volatiilsusindeks VIX on saavutanud kõrgeima taseme alates novembrist 2020, jõudes 40 punkti lähedale. Närvilisus on selgelt turgudele naasnud.
Enne osteti langusi, nüüd müüakse tõuse
Üks oluline trendimuutus on veel toimunud – kui varasemalt kasutati igat aktsiate veidigi suuremat langust positsioonide suurendamiseks, siis selle aasta alguses on igat tõusu kasutatud vastupidi aktsiapositsioonide vähendamiseks.
Aktsiaturgude nõrga alguse peamised põhjused on föderaalreservi plaanitav stiimulite vähendamine, Venemaa-Ukraina konflikt ning mured ettevõtete kasumikasvu aeglustumise osas. Tänase päeva seisuga on ligikaudu veerand SP500 ettevõtetest raporteerinud enda viimase kvartali tulemused. Nende üle ei saa väga nuriseda, aga muret teevad tegevjuhtkonna väga ettevaatlikud kommentaarid alanud aasta väljavaadete osas. Investoreid ja turgu huvitavad kõige enam just juhtkonna julgustavad sõnavõtud ning üsna sageli on need olnud pettumust valmistavad.
Selle aasta finantsturgude märksõna on inflatsioon
Hinnatõus ei jäta kedagi külmaks ja teeb ettevõtete juhtidel selgete sõnumite väljastamise keeruliseks. Kõrged energia ja elektriarved on tõsine murekoht. USA detsembrikuu inflatsioon oli 7 protsenti, tähistades viimase 40 aasta kõrgeimat taset. Euroliidu sama perioodi inflatsioon oli üle 5 protsendi, Eestis 12 protsenti.
Ettevõtjad tunnetavad väga suurt palgasurvet, mis niigi surve all marginaale allapoole toovad. Finantsturud on mures, et föderaalreserv hakkab intresse tõstma ajal, kui majandus ei ole veel koroonast täielikult taastunud, ettevõtjad on sunnitud heade töötajate säilitamiseks palgaralliga kaasa minema ning naftahinnad on viimase seitsme aasta tipus. Goldman Sachs prognoosib, et alates selle aasta juulist hakkab föderaalreserv vähendama ka oma üheksa triljoni dollari suurust bilansimahtu keskmiselt 100 miljardi kaupa kuus ning paari aastaga jõutakse 6,1–6,6 triljoni tasemele. Kas turud selle kõigega ka hakkama saavad, on seni veel vastamata küsimus.
Kas investorid peaksid olema kõrgemate intressimäärade pärast väga mures?
Bloombergi andmetele tuginedes julgen väita, et finantsturud lõpetavad alanud aasta praegusega võrreldes positiivsemal toonil. USA aktsiaturud on ajalooliselt tootnud kenasti intresside tõstmise tsükli algusfaasis, sest majandus on kasvanud piisavalt hästi toetamaks ettevõtete kasumikasvu ka pisut kõrgema raha hinna tingimustes.
Keskpangad reeglina ei soovi liiga kiire intresside tõstmisega majandusel hinge kinni tõmmata. Truist Financiali investeeringute juhi Keith Lerneri analüüsi põhjal on USAs alates aastast 1950 olnud 12 intresside tõstmiste perioodi ja vaid perioodil 1972–1974 aktsiaturud kukkusid. Kõikide intressitõstmiste perioodide keskmine S&P500 indeksi ajalooline aastane tootlus on siiamaani olnud 9 protsenti. Kas seekord läheb samamoodi? Keeruline öelda, sest keskpangad on stiimulitega liiga loomingulised olnud, aga olukord ei ole lootusetu.
Kolmapäevane föderaalreservi istung otsustas lühiajalised intressimäärad muutmata jätta, kuid signaliseeris selgesõnaliselt soovi märtsikuu kohtumisel intressimäärade tõstmisega algust teha. Inflatsioonisurve, kiirelt kasvanud palgad ning piisavalt tugev tööturu olukord teevad rahapoliitika karmistamise võimalikuks.
Selle aasta teises pooles soovitakse ka keskpanga bilansimahtu vähendama hakata ning portfellis olevatesse aegumistähtajale lähenevatesse võlakirjadesse reinvesteerimisest loobuda. Turuosaliste esmamulje Jerome Powelli sõnavõtule oli negatiivne. Päeva sees paariprotsendilises plussis kaubelnud aktsiaindeksid müüdi intresside tõstmise hirmus kergesse miinusesse ning võlakirjade tootlused tõusid. See oli aga alles esimene reaktsioon kaua oodatud halvale uudisele. Turuosalistel on nüüd aega järele mõelda ja homne päev võib olla juba positiivsema noodiga.
Lühiajaliselt jäävad finantsturud volatiilseteks. Bloombergi andmetel on alates aastast 1946 USAs olnud 29 korda, kus S&P 500 indeks on kukkunud 10–20 protsenti. Keskmiselt iga 2,5 aasta järel. 20–40-protsendine langus on juhtunud 9 korral ehk keskmiselt iga 8,5 aasta järel. Üle 40 protsendi langust on nähtud kolmel korral ehk keskmiselt iga 25 aasta järel. Enamik langustest, mis ületasid 20 protsenti, on toimunud majanduslanguste ajal, millest praegu veel rääkida ei saa.
Riskijuhtimine ja regulaarne investeerimine on selle aasta märksõnad
Investeerimisportfell peab olema hästi hajutatud ning investeerida ei tohiks raha, mida võib lähema aasta jooksul vaja minna. Ajalooliselt on intresside tõstmise alguses head tootlust näidanud energiafirmad ja pangad. Esimesi toetavad ka praegu kõrged energiahinnad ja teisi juba õige pea hoiuste eest makstavate intresside ja laenudest laekuvate intresside hinnavahe. Kinnisvara, jaemüüjate ning võlakirjade jaoks on aga ees keerulised ajad.
Investori suurimaks vaenlaseks on tavaliselt tema ise. Jääge rahulikuks ja tehke tarku investeerimisotsuseid.