/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2022/01/28/14332432t1haba8.jpg)
SEB korraldatud uuring näitab, et Balti riikides on juurdunud säästlik eluviis, mis ei luba niisama toitu raisata ning priisata uute riiete ostmisega.
Uuring: Baltimaade elanikud majandavad kodus ja poes säästlikult
Iga teine Eesti elanik leiab, et keskkonnaprobleemide lahendamisse saab igaüks anda panuse. Teiste Balti riikide elanikud usuvad üksikisiku jõusse keskkonnamurede leevendamisel veelgi enam – Leedus 52 protsenti ja Lätis 62 protsenti elanikest, teatas SEB.
Kõigis riikides planeerib oma toiduoste üle kahe kolmandiku vastanutest, et vältida üleliigset ostmist ehk toidu raiskamist. Ligi kolmandik Balti riikide elanikest hoidub ka palmiõli sisaldavate toodete tarbimisest.
Ka toiduga käiakse ümber säästlikult: 76 protsenti Leedu vastanutest ei viska toidu ülejääke kunagi ära, vaid valmistavad neist uue söögi, samamoodi talitab 53 protsenti Eesti ja 44 protsenti Läti vastanutest.
Keskkonnasäästliku käitumisviisina nimetati veel loomse toidu tarbimise vähendamist. See on rohkem levinud eestimaalaste seas, kellest ligi kolmandik tunnistas, et sööb varasemast vähem liha.
Kõige usinamad taaskasutusriiete ostjad ja müüjad on leedulased, kellest 73 protsenti tunnistas, et see on nende jaoks igati tavapärane käitumisviis. Teiste Balti riikide elanikud taaskasutavad riideid vähem – Eestis 58 protsenti ja Lätis 49 protsenti.
«Keskkonnamõju suhtes on vastutustundlik ostukäitumine ka see, kui ostetakse vähem, aga kvaliteetsemat kaupa. Selle põhimõtte tõid oma rõivaostude puhul välja rohkem kui pooled Eesti vastanutest,» ütles SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas.
Kilekoti asemel käiakse poes riidest ostukotiga kõige sagedamini Eestis – 67 protsenti vastanutest. Kõigis kolmes riigis tunnistasid ligi pooled vastanutest, et üritavad kasutada vähem plastikut, näiteks plastnõusid ja -pudeleid. Kõige aktiivsemad plastikpudelite taaskasutusse viijad on eestimaalased 94 protsendiga ja kõige kehvemad lätlased 70 protsendiga.
«Toast lahkudes kustutatakse tuli enamikes Eesti, Läti ja Leedu kodudes ning valdavalt on elamutes kasutusel säästu- või LED-pirnid. Vana olmetehnika viiakse jäätmejaama ja uusi kodumasinaid ostes on tähtis valikukriteerium energiasäästlikkus,» märkis Allas.
Keskkonnasõbralikuks liikumiseks kasutatakse ühistransporti – Eestis ja Leedus liigub bussi, trolli, trammi või rongiga ligi kolmandik vastanutest, Lätis neljandik. Kellel on võimalus, pigem loobub auto kasutamisest – näiteks peaaegu kolmandik Eesti ja Läti vastanutest eelistavad autoga sõitmisele võimalusel jalgratast, kõndimist või elektritõukeratast.
SEB uuring toimus 2021 oktoobris-novembris. Uuringu viis läbi Norstat ja sellele vastas Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–74 eluaastat, Eestis oli vastajaid 1000.