EL toetab Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist 170 miljoniga

Elektriliin. Foto: Elmo Riig

Euroopa Komisjon otsustas kolmapäeval lisaks eelnevate etappide rahastamisele eraldada Euroopa Liidu (EL) ühendamise rahastu fondist Balti riikidele ja Poolale Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise investeeringute viimase etapi elluviimiseks 170 miljonit eurot.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektri süsteemihaldurite eelmise aasta oktoobris esitatud taotlus sai positiivse rahastusotsuse maksimummääras viie olulisima Euroopa Liidu taristuprojekti hulgas, mis viiakse ellu aastatel 2021–2027, teatas Elering.

Nelja riigi investeeringud sünkroniseerimise suurprojekti viimasesse etappi on kokku ligi 230 miljonit eurot, millest Eestis tehakse investeeringuid 37 miljoni euro eest, Lätis 50, Leedus 41 ja Poolas 103 miljoni euro ulatuses.

Vajalikud tööd katavad võrkude tugevdamist ja sagedusreguleerimisseadmete ning IT-juhtimissüsteemide uuendamist, mis võimaldab Balti riikidel ja Poolal Venemaa sagedusalast lahti ühenduda ja liituda Mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Elering kaasajastab viimases etapis Eesti elektrisüsteemi juhtimis- ja infosüsteeme, mis sisaldavad muuhulgas reservjuhtimiskeskuse rajamist ja EstLink alalisvooluühenduste juhtimissüsteemide uuendamist.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on praeguses geopoliitilises olukorras Eesti energiamajanduse ülesanne number üks luua Eesti ja Balti riikide iseseisev Venemaast sõltumatu elektrisüsteemi sageduse juhtimise võimekus. «Venemaast sõltumatu sageduse juhtimise võimekuse loomine Balti riikide elektrisüsteemis annab meile täiendava energia julgeoleku garantii, mis iganes peaks ka juhtuma. Balti riikide elektrisüsteemi desünkroniseerimine 1. jaanuarist 2026 Venemaa elektrisüsteemist kulgeb nii ajakava kui eelarve vaates kokku lepitud plaani järgi,» kinnitas Veskimägi.

Euroopa Komisjon on Eleringile eelnevalt eraldanud sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute jaoks kahes rahastusvoorus 196 miljonit eurot. Projektide kogumaht Eestis on hinnanguliselt 300 miljonit eurot. Suurem osa rahast kulub Kirde-Eestis algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks ja kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde, mille osas on tööd juba käimas või projekteerimisfaasis.

Sünkroniseerimise projekt maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, mida on kaetud Euroopa Liidu vahenditega 2019. ja 2020. aastal üle miljardi euro ulatuses. Investeeringuid on tehtud riiklike võrkude tugevdamiseks, merealuse alalisvoolukaabli Harmony Link ehitamiseks Leedu ja Poola vahel ja sünkroonkondensaatorite ehituseks Balti riikides.

Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused lõppevad 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.