Swedbank: Euroopa Keskpank lähiajal intressimäärasid ei tõsta

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Sander Ilvest

Swedbanki praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank (ECB) eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda; küll aga lõpetatakse panga hinnangul selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutab värskes majanduskommentaaris, et möödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).

«See aitas küll maailmamajanduse tuua suure hooga välja pandeemia põhjustatud langusest, kuid tekitas pakkumisest suurema nõudluse ja selle tulemusena ka üle maailma kiirenenud inflatsiooni,» nentis ökonomist.

Kiirenenud hinnakasvu juures muutsid juba möödunud aasta sügisel mitmed keskpangad maailmas oma kommunikatsiooni rahapoliitika kohta ja astusid esimesi samme selle karmistamiseks. Kolmapäeval andis ka USA Föderaalreserv turgudele konkreetsema eelinfo, et hakkab varsti intressimäärasid tõstma.

Euroopa Keskpank ootab samal ajal euroalal inflatsiooni aeglustumist. Tarbijahindade kasv kiirenes euroalal detsembriks 5 protsendini, sealhulgas Eestis 12 protsendini. Ligikaudu pool hinnakasvust tuli energiahindade tõusust.

Keskpanga prognoosi järgi kasvavad hinnad sel aastal keskmiselt 3,2 protsenti, kuid 2023. ja 2024. aastaks peaks see aeglustuma juba alla 2 protsendi. Rahvusvahelise Valuutakomitee hinnangul aeglustub euroalal inflatsioon juba selle aasta viimaseks kvartaliks alla 2 protsendi.

«Kui ECB prognoosib juba järgmiseks aastaks inflatsiooni aeglustumist alla 2 protsendi, siis ei ole mõtet tal hakata praegu intressimäärasid tõstma. Samuti peaks intressimäärade tõstmisele eelnema sellekohane eelteavitus, millega veel alustatud ei ole,» selgitas Mertsina.

Samas sõltub keskpank oma rahapoliitilistes otsustes sellest, millises suunas majandusnäitajad liiguvad. «Kui USA-s on suureks riskiks tugeva palgakasvu mõju inflatsioonile, siis euroalal palgakasvu surve veel liiga suur ei ole. Ühest küljest võivad töötajad nõuda kiirenenud hinnakasvu juures suuremaid palku, kuid kõrged energia- ja muude sisendite hinnad piiravad ettevõtetel tööjõukulude suurendamist. Kui majandusnäitajad viitavad kiire inflatsiooni püsimisele kauem, kui prognoositud, siis tuleb ECB-l oma rahapoliitikat ka vastavalt kohandada,» lausus ökonomist.

Turud aga ootavad Mertsina sõnul aga Euribori üha järsemat tõusu. «Kui näiteks aasta tagasi jäi 3-kuuline Euribor alla nulli ka 2025. aasta lõpus, kuu aega tagasi oodati Euribori jõudmist nullini 2024. aasta alguses, siis viimased futuurid näitavad selleks ajaks järgmise aasta suve. Kuid isegi siis ei oodata 3-kuulise Euribori kiiret tõusu. Euribor on küll möödunud aasta detsembri keskpaigast hakanud tasapisi ülespoole liikuma, kuid see muutus on olnud veel väike. Seega peaksid intressimäärad praeguse prognoosi järgi lähiajal madalaks jääma,» kirjeldas ta.

Kuigi keskpangad on oma rahapoliitikat karmistamas, jäävad Swedbanki peaökonomisti sõnul praeguse prognoosi järgi intressimäärad siiski võrdlemisi madalaks ning need toetavad investeeringuid, tarbimist ja kokkuvõttes, majanduskasvu tervikuna.

USA ja euroala intressimäärade vahe suurenemine nõrgendab aga eurot dollari suhtes. «Euro hakkas nõrgenema juba möödunud aasta hiliskevadel, kuna selle intressimäärad jäid üha allapoole mitmetest teistest riikidest. Selline mõju peaks sel aastal kestma või ka süvenema ehk siis euro nõrgenemine võib sel aastal jätkuda,» märkis Mertsina.

Kuigi see mõjutab euroala tervikuna, siis Eesti jaoks sellel ökonomisti sõnul väga suur otsest mõju ei ole, kuna enamus tehingutest kaubanduspartneritega toimub eurodes ning USA dollari osakaal meie piiriülestes tehingutes ei ole suur.