/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/03/06/6413641t1he16b.jpg)
Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühingut teeb murelikuks hakkepuidu suuremahuline kasutamine Enefit Poweri poolt Narva elektrijaamades ja hangete praktika, mis võivad viia hakke hinna kahekordistumiseni.
Kaugkütjad: hakkepuidu hinnad võivad kahekordistuda
«Eesti Energia suuremahulised hanked on ajastatud äärmiselt ebaõnnestunult tipunõudluse ajaks ehk küttehooaja alguseks ja läbi viidud väga lühikese tähtajaga, mistõttu piiratud toormeressursiga turg ei suuda kasvanud nõudlusele vastata. Hakkepuidu hinnad on hinnanguliselt kahekordistumas ja kasv jätkub,» kirjutab ühingu juhatuse esimees Andres Taukar rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas.
Tema sõnul tekitab olulise info puudumine seoses Eesti Energia puitkütuste soetamise hangetega täiendavat ebakindlust hakketurul. «Kaudsetel hinnangutel ületavad lisandunud hangitavad kogused tänast turumahtu ja ei saa välistada olukordi, kus kaugkütteettevõtted ei ole hakketurul konkurentsivõimelised sõltumata hinnast ehk kütust füüsiliselt ei piisa,» märkis Taukar.
Jõujaamade- ja kaugkütte ühingu juht möönis, et enamik soojuse tootjaid suudab tehniliselt asendada puuduva hakkepuidu fossiilse kütusega, milleks on eelkõige maagaas, kasutades baaskoormuse katmiseks tipuvõimsusi. Sellega tõuseb tema sõnul aga oluliselt soojuse hind ja kasvab süsiniku jalajälg.
«Tootjad, kellel tehnilised võimalused alternatiivsete kütuste kasutamiseks puuduvad, oleksid hakkepuidu puudumisel sunnitud tootmisvõimsusi vähendama või tootmise lõpetama. Seni ei ole elutähtsa teenuse osutamine üheski ettevõttes katkenud ja tuleb tunnustada metsasektori ettevõtteid, kes teevad ootamatus turuolukorras väga suuri pingutusi oma lepinguliste kohustuste täitmiseks,» kirjeldas Taukar.
Ta rõhutas, et juba veebruaris ja märtsis on algamas hanked hakkepuiduga varustamiseks järgmisel 2022/2023 küttehooajal. «Kahjuks tuleb nentida, et tänane ebaselgus turul põhjustab suure tõenäosusega kõrged soojuse- ja hakkehinnad ka järgmiseks kütteperioodiks,» nentis Taukar.
Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühing palub seejuures rahandusministeeriumil avaldada selge info Eesti Energia AS poolt hangitava puiduhakke koguste ja tarnegraafikute kohta.
«Avalikustamise võimalikkust toetab fakt, et hanked on tänaseks läbi viidud, täiendavate pakkumiste esitamine pole enam võimalik ning sellega seoses ei rikuta ühegi osapoole õigusi, küll aga luuakse eeldus puiduhakke hinna stabiliseerumiseks,» leiab ühing.
Lisaks palub ühing keskkonnaministeeriumil rakendada linnurahu planeeritult, hoolikalt ning sihitult, et vähendada probleeme puiduhakke vaheladude täitmisel ja samas minimeerides kahju loodusele.
Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) esindab energeetikaettevõtteid, mis tegutsevad kaugkütte ja koostootmise valdkonnas.
EJKÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud uuringust selgus, et 2020. aastal kasutati 99 Eesti suurimas kaugküttevõrgus soojuse- ja elektrienergia tootmiseks 4,15 teravatt-tundi hakkepuitu. Puiduhakke osakaal soojuse tootmisel kasutatud kütustest oli ligikaudu 58 protsenti.