Kaupmeestel on nüüd rohkem aega välja selgitada, miks neilt ostetud särk kärises

Katkine särk Foto: Erakogu

Sellest aastast pikenes kaupleja tõendamiskohustuse tähtaeg, mis tähendab, et nüüd peavad kauplused senise kuue kuu asemel aasta jooksul oma kulu ja kirjadega välja selgitama, miks neilt ostetud saapad katki läksid või särk kärises.

Selle aasta jaanuarist pikenes kaupleja tõendamiskohustuse tähtaeg. Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru sõnul tähendab see seda, et kui tootel ilmneb puudus, näiteks saapad lähevad katki, on kauplejal kohustus varasema kuue kuu asemel aasta vältel tõendada, mis on puuduse tekkepõhjus.

Näiteks kas ostetud saapad läksid katki tootmisdefekti pärast või on kasutaja need omast rumalusest katki teinud. 

Kauplejal on kohustus aasta jooksul välja selgitada tootel tekkinud puuduse olemus ning tekkepõhjus, ning katta kõik selle uurimisega seotud kulud. Tõendamisest tulenevat asjaajamist ei tohi tarbija õlule panna.

See aga ei tähenda, et saapad, mis on nädal pärast ostmist ribadeks, saab kohe poodi tagasi viia ja raha tagasi küsida. Pigem peab kauplus nüüd pikema aja jooksul vaeva nägema, et välja selgitada, miks midagi katki läks. 

See tähendab, et ostutšekke tasub alles hoida!

Ekspert peab katkise asja üle vaatama 

Kui müüja saab tarbijalt kaebuse toote kvaliteedi kohta, tuleb kauplusel vaidlusalune asi vastu võtta, üle vaadata ning vajadusel kasutada eksperdi või muu asjatundja abi ja hinnangut.

Tarbija kaebusele tuleb vastata 15 päeva jooksul ning pakkuda välja lahendus. Kui on selge, et ostetud asi on puudustega ega vasta mõistlikele ootustele, on tarbijal õigus nõuda kauplejalt esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uuega.

Kui müüjal pole õnnestunud kaupa parandada või asendada, või on see kõik inimese jaoks erakordselt ebamugav, siis saab ostja lepingu ka üles öelda ja raha tagasi küsida. 

Mida on mõistlik eeldada?

Tarbijal on poest ostetud kraamile alati teatud ootused, kuid need peavad olema mõistlikud. Ja kui ostetu ei vasta mõistlikele ootustele, on põhjust kaup poodi tagasi viia. 

«Näiteks talvesaabaste puhul on tavapärane ja tarbija võib õigustatult eeldada, et neid saab kanda talvel õues, ilma et need laguneks või niiskuse tõttu kuju muudaks,» rääkis Tammaru.

Rõivaste puhul aga on ootuspärane, et kui suusajopel on ees tõmblukk, siis see ka sulgub ja seda saab ilma probleemideta avada. Jalgratta puhul on näiteks mõistlik eeldada, et sellel on töökorras pidurid. Kui need ootused pole täidetud, siis peab müüja probleemi lahendama.