/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/25/13802830t1h5fb3.jpg)
SEB Eesti üksused lõpetasid 2021. aasta 99,4 miljoni euro suuruse kasumiga, mis on 12 miljonit eurot enam kui 2020. aastal.
SEB Eesti aasta kasum kasvas 99,4 miljoni euroni
SEB tegevustulud olid 174,8 miljonit eurot ning tegevuskulud olid 62,8 miljonit eurot. SEB eelmise aasta kasumi kasvu mõjutas laenukahjumite eraldiste vähendamine – kui 2020. aastal suurendas pank 11 miljoni euro ulatuses reserve juhuks, kui laenukahjumid peaksid suurenema, siis eelmisel aastal vähendati nende reservide mahtu 3,2 miljoni euro ulatuses, teatas SEB.
Tugevate finantstulemuste, väga kõrge kapitaliseerituse ja stabiilselt hea laenukvaliteedi tõttu maksis pank eelmisel aastal 97 miljonit eurot dividende. Tulumaksu tasus SEB 2021. aastal 15,8 miljonit eurot.
SEB Panga juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul finantseeris SEB eelmisel aastal 1,3 miljardi euro väärtuses ettevõtete ning 700 miljoni euro väärtuses eraklientide uusi projekte. Laenunõudlus oli suurim põllu- ja metsamajanduse ning hulgi- ja jaekaubanduse sektoris. Väga aktiivne on olnud kinnisvarasektor, aga samuti näiteks IT.
«Ootame tänavu ettevõtete laenunõudluse kasvu, sest eelmise aasta teises pooles oli Eesti tööstuse võimsusest rakendatud juba 85 protsenti. See tähendab, et kasvamiseks tuleb investeerida täiendavatesse tootmisvõimsustesse,» selgitas Parik.
Parik kinnitas, et SEB on valmis finantseerima ettevõtteid, kellel on kasvuambitsioon, soov suurendada tootlikkust, efektiivsust ja liikuda säästvama ning puhtama majandamise poole. «Energiahindade kasv ja inflatsioon on teravad teemad nii ettevõtetele kui eraisikutele ning pangana oleme valmis kliente riskide maandamisel aitama,» lisas ta.
Eraisikute ja ettevõtete deposiidid ning likviidsed vahendid kasvasid möödunud aastal endiselt kiiremini kui laenud. Eraisikute hoiused kasvasid aastaga 16 protsenti, äriklientide omad 14 protsenti.
Seda on panga teatel mõjutanud lisaks pidevale keskpankade rahatrükile ka mitmete ettevõtete müük, mille tulemusena kasvasid ettevõtjate likviidsed varad. Majapidamiste hoiuste kiiret kasvu on mõjutanud kõrge palgakasv, jätkuvalt väikesemad kulud reisimisele ja meelelahutusele ning pensionireformi tulemusena peredele septembris makstud ligi miljard eurot. Pool teisest pensionisambast väljavõetud rahast oli aasta lõpuks ära tarbitud.
«Kui pensioni teise samba raha läks peamiselt tarbimisesse, siis üldiselt on Eesti inimesed hakanud oluliselt enam investeerima või vähemalt soovivad sellega alustada,» tõi Parik välja. Nõudlus personaalse investeerimisnõustamise järele on olnud mõnda aega kõrge, nii et SEB tuli eelmise aasta keskel välja ka robotnõustamise lahendusega. Roboinvestori abil on tänaseks investeerima hakanud ligi 3000 inimest.
«Kõrged energiahinnad tuletasid tarbijatele meelde, et säästlikud kodud või sõidukid on tulevikukindlamad otsused. Eesti kodudest on vaid 1,5 protsenti A-klassi ja 3,5 protsenti B-klassi energiamärgisega, nii et energiahindade kallinemine mõjutab Eesti peresid väga otseselt,» nentis SEB juhatuse esimees.
«Energiahindasid me kontrollida ei saa, küll aga saame vähendada energiatarbimist, millel on lisaks majanduslikule sisule ka mõju keskkonnale. Seega on SEB fookuses soodsamad laenud säästlike kodude ja sõidukite ostuks, aga ka laiem teadlikkuse kasvatamine iga inimese jalajäljest keskkonnale, mille mõõtmiseks tõime aasta lõpus turule spetsiaalse mobiilirakenduse,» rääkis Parik.