K, 18.05.2022

Kaja Kallas: teadusest kujuneb Eesti ühiskonna ja majanduse tugevus

BNS
Kaja Kallas: teadusest kujuneb Eesti ühiskonna ja majanduse tugevus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Peaminister Kaja Kallas märkis kolmapäeval riigikogus ettekandes teadus- ja arendustegevusest, et viimased aastad on olnud Eesti teaduse jaoks läbimurdelised mitmes mõttes.

Tema sõnul on koostöö riigi ja teadlaste vahel olnud enneolematult tihe ning riigi rahastus teadus- ja arendustegevusele jõuab 2022. aastal ajalooliselt suurima 323,7 miljoni euroni.

Samuti on tema hinnangul märgilise tähtsusega, et erasektori kulud teadus- ja arendustegevusele ületavad avaliku sektori kulusid ning nende tegurite koosmõju tugevdab ka Eesti majandust ning aitab meie ühiskonnal digi- ja rohepöörde väljakutsetega hakkama saada.

Kallase sõnul ei lahenda me ilma teadus- ja arendustegevuseta ühtegi arenguvajadust, kuulugu see keskkonna, tervise, ettevõtluse või riigijuhtimise valdkonda. «Oleme ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus teadus- ja arendustegevuse toel loodud lahenduste tähtsus on kasvamas kõigis valdkondades ja sektorites. Probleemid, millega meil täna tuleb ühiskonnas ja maailmas laiemalt rinda pista, on muutunud oluliselt keerukamaks ja mitmetahulisemaks, kui need olid 10 või 20 aastat tagasi. See kõik on ootuspärane, kuid tähendab ka kordades suurenenud vastutust riiki ja ühiskonda mõjutavate otsuste tegemisel,» rõhutas peaminister.

Ta tõi näiteks riigi ja teadlaste tihedat koostööd koroonakriisi lahendamisel, olgu see professor Krista Fischeri mudelid, professor Ruth Kalda seireandmed või professor Tanel Tensoni reoveeproovid. «Nende analüüside põhjal on valitsus teinud koroonaviiruse levikuga võitlemisel ühiskonnaelu vahetult puudutavaid otsuseid. See koostöökogemus on olnud heas mõttes õpetlik ning edasiviiv nii poliitikutele, teadlastele kui ka ametnikele ja ühiskonnale laiemalt,» ütles Kallas. Ka Eesti teadlaste osalus NATO teadusorganisatsioonis on suhtena kaitsekuludesse kõigi riikide suurim, siin oleme eeskujuks ka naabritele.

Peaminister tõi esile, et juba teist aastat järjest on riigipoolne teadus- ja arendustegevuse rahastamine püsinud tasemel 1 protsent SKPst ning vaatamata energia-, julgeoleku-, tervise- ja kliimakriisile on 2022. aastal esmakordselt jõudnud 323,7 miljonini. Teaduse konkurentsipõhine ja baasrahastus on üle paljude aastate jälle tasakaalus ning mõlemad kasvavad alanud aastal 6 miljoni euro võrra. See võimaldab loodetavasti suurendada ka teadlaste palkasid, mis koos riigikokku arutamiseks saadetud doktoriõppe reformiga peab kasvatama huvi doktoriõpingute ja teadlase karjääri vastu, et tagada eestikeelse kõrghariduse ja teaduse kestlikkus.

Suur roll erasektoril

Peaminister rõhutas, et eriti märkimisväärne on viimastel aastatel erasektori panus. «2019. aastal möödusid Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud avaliku sektori kuludest. See on ammu oodatud areng. 2020. aastal kasvasid need veelgi, ületades esmakordselt kümne aasta jooksul ühe protsendi mahu SKPst. Avalikus- ja erasektoris kulutati siis teadus-arendustegevusele kokku 481 miljonit eurot, mida on 115 miljonit eurot rohkem kui vaid kaks aastat varem. Selle muutuse vilju näeme peagi,» ütles Kallas ja lisas, et Eesti tööandjad on oma allkirja teadusleppel väga tõsiselt võtnud.

«Toetamaks ettevõtteid rakendusuuringute käivitamisel, rahastamisel ja sobivate partnerite leidmisel, on edukalt tööd alustanud uus rakendusuuringute programm. Esimesel tegutsemisaastal pöördus EASi poole arendusplaanide nõustamiseks üle 200 Eesti ettevõtte, hindamise on läbinud ligi 100 tehnoloogiaprojekti. Huvi rakendusuuringute vastu on olnud nii suur, et oleme programmi mahtu juba suurendanud. Ka ülikoolid on käivitanud erinevaid teadmiste ja tehnoloogia siiret toetavaid üksusi ja tegevusi,» ütles ta.

Eesti ettevõttete ja teadlaste koostöö aitab Kallase sõnul kaasa ühiskonna arenguhüppele ja heaolu kasvule rohe- ja digipöörde elluviimisel, muu hulgas näitab see viise energiakriisi ületamiseks.

Näiteks tõi peaminister Tallinna tehnikaülikooli teadlaste koostöö KredExi ja ehitusettevõtjatega kortermajade tehaselisel soojustamisel, Skeleton Technologies jõupingutused koostöös teadlastega muuta Eesti kõrgtehnoloogiliste energiasalvestussüsteemide uurimise ja arendamise keskuseks ning samuti Tartu ülikooli teadlaste koostöö ettevõtetega H2Electro ja AuVeTech vesinikutehnoloogiate arendamisel.

Riik aitab selliste ökosüsteemide tekkele kaasa läbi uute omakapitaliinstrumentide loomise. Ka õiglase ülemineku fondi ja taasterahastu meetmetest on suur osa suunatud innovatsiooni toetamisele ja targa majanduse kasvule.

 
Märksõnad
Tagasi üles