Minister tõi välja, et justiitsministeeriumi läbi viidud ohvriuuringu tulemustel pidasid täiendavaid meetmeid töötajate kaitseks vajalikuks ligi pooled küsitletutest. Kõigist vastanuist 58% teavitaks rikkumisest töökohal kindlasti või tõenäoliselt. Valmisolek kindlasti teatada organisatsioonis tervisekahju tekitamisest, organisatsiooni puudutavast pettusest, omastamisest, altkäemaksu võtmisest või muust korruptiivsest tegevusest on kõrgeim juhtide seas.
Vajadus asutusesiseste ja -väliste kanalite järele
Üle 50 töötajaga juriidilistel isikutel, kohalike omavalitsuste ametiasutustel või ametiasutuse hallatavatel asutustel ning kõigil riigiasutustel tuleb luua asutusesine turvaline teavituskanal. Samuti peavad sellise kanali looma kõik kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 inimest. Teavituskanaliks võib olla näiteks spetsiaalne e-posti aadress, telefoninumber või postkast. Asutused peavad määrama või volitama inimese, kes võtab laekunud teateid vastu, annab teavitajale tagasisidet ja tagab rikkumise kõrvaldamise.
Kui asutusesisene teavitamine ei anna tulemust või on see muul põhjusel raskendatud, siis selleks peab olema ka loodud asutuseväline kanal. Enamasti tähendab see asutust, kes sellise rikkumise menetlemisega tegeleb, nt tuleohutusrikkumistest tuleb teavitada päästeametit, keskkonnaalasest rikkumisest keskkonnaametit. Seega on asutusevälise teavituskanali loomise kohustus riigiasutustel, mis teostavad teatud valdkonnas rikkumise järelevalvet või menetlevad süütegusid.
Kaitse saab ka üldsusele avalikustamisel, kuid piiratumatel juhtudel, näiteks kui ilmneb vahetu või pöördumatu kahju avalikele huvidele või kahe esimese kanali kaudu teavitamise järel ei ole rikkumisteadet menetletud.
Kui teavitaja isik siiski välja tuleb, on keelatud tema ebavõrdne kohtlemine seepärast, et ta on rikkumisest teavitanud, näiteks töölepingu ülesütlemine või ta teenistusest vabastamine, madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine, tööülesannete muutmine, töötamise koha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine, koolitusel osalemise takistamine ja muud taolised tegevused. Sellise surve avaldamise korral saab tööandjat väärteo eest karistada. Kui aga teavitaja ise teadlikult valeinfo edastab, siis saab ka tema väärteokorras vastutusele võtta.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. juunil. Juriidilised isikud, kus on 50–249 töötajat, saavad asutusesisese teavituskanali loomiseks pikema aja ning peavad teavituskanali looma 2023. aasta 17. detsembriks.