Ballastveega reisivad võõrliigid ümber maailma

Tartu Ülikooli mereinstituudi Pärnu välibaasi insener mõõdab Pärnu lahest kalurite tindimõrrast leitud ümarmudilat. Ümarmudil on näide invasiivsest võõrliigist, mis sattus ballastveega Kaspia merest Läänemerre ja hakkas siin vohama. Foto: Henn Soodla

Tänavu 25. jaanuarist võib transpordiamet erandkorras vabastada laevaomaniku ballastvee käitlemise kohustusest.

Reederitele võib ballastvee käitlemise nõuetest vabastamine aga tähendada sadu tuhandeid eurosid säästu. Ameti laevanduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu selgitas, et rahvusvahelise ballastvee käitlemise konventsiooni eesmärk on takistada ballastvee hulka sattunud võõrliikide levimist teistesse veekogudesse.

«Ballastvee käitlemise meetoditeks võivad olla ballastvee vahetamine, soojendamine, filtreerimine, keemiline, UV-valgusega või magnet- ja elektriline töötlus. Samas lubab ballastvee konventsioon liikmesriikidel anda oma riigi laevadele teatud tingimustel kuni viis aastat kehtivaid ajutisi erandeid nõuete rakendamisest,» rääkis Truu.

Erandi saamiseks peab keskkonnaministeerium vastavalt rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) juhistele läbi viima riskihindamise. Kui taotletav vabastus võib mõjutada teist riiki, peab keskkonnaministeerium konsulteerima sealse riigi vastava asutusega. Vabastus käitlemiskohustusest antakse, kui sadamatevahelise vee segamisega ei teki ohtu võõrliikide levimisele laeva ballastvee kaudu, ning erisus võidakse tühistada, kui selgub, et ühes nendes sadamatest on võõrliik, mis teise sadamasse levida ei tohi.